Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhtkond on otsustanud taotleda metsade
majandamise heaperemehelikkust ja säästlikkust kinnitava FSC sertifikaadi ka
järgmiseks viieaastaseks perioodiks. Senise sertifikaadi kehtivusaeg lõpeb aasta
lõpul.

“FSC sertifikaadi olemasolu võimaldab meil puitu paremini turustada – seoses
rohelise mõtteviisi levikuga kasvab pidevalt nende puidutöötlejate arv, kes
soovivad osta ainult säästlikul viisil majandatud metsast pärit puitu,” ütles
RMK keskkonna- ja kvaliteedijuht Olev Lillemets.

Seni on riigimetsade sertifitseerija ning jooksvate kontrollauditite
läbiviija olnud OÜ NEPCon, kes on Rainforest Alliance´le kuuluva SmartWood
programmi sertifitseerimispartner Ida-Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal. Sel
nädalal toimus RMK ja OÜ NEPConi esindajate koosolek, kus vahetati mõtteid ka
RMK sertifikaadi uuendamisega seotud küsimustes.

Samuti räägiti koosolekul metsakuivendusest. “Esiletõstmist väärib selles
osas  kuivendussüsteemide renoveerimise temaatika”, ütles Olev Lillemets.
“RMK on koostanud vastava strateegia ning koostöös huvigruppidega menetleb seda,
eesmärgiga saavutada ühiskonnas selles küsimuses laiem konsensus.“

Seni on FSC sertifikaat ainult kolmel Eesti metsamajandajal. Suurematest
metsamajandajatest on see sertifikaat ainsana RMK-l.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja  efektiivne majandamine: metsa
uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK
korraldab riigimetsades ulukihoolet ning tagab igaüheõigusega seotud
metsakasutuse.

Lisainfo:
Olev Lillemets,
RMK keskkonna- ja kvaliteedijuht
628 1556
olev.lillemets@rmk.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas koos
partnerite AS Hawaii Expressi, OÜ Matkaspordi ja AS Regioga õpilastele suunatud
loodusmängu “Metsasemu”, milles osales kokku 43 klassi. Tänaseks on sügistalvise
Metsasemu loodusmängu parimad tööd selgunud.

 Nooremas vanuserühmas (1.-6. klass) leidsid hindajad, et eraldi
esiletõstmist väärib Krootuse Põhikooli 4. klass. “Heal tasemel pildid annavad
ilmeka  ülevaate käidud rajast ja sellest, mis paelus seekordsel
külaskäigul tähelepanu. Piltidele lisatud selgitavad tekstid on kenasti riimi
seatud. On näha, et retkelised on aktiivselt osalenud looduse avastamisel ja
tundmaõppimisel,” arvas hindamises osalenud RMK Põhja-Eesti puhkeala juhataja
Jaak Neljandik.

 Väga head reportaazhid esitasid ka Tartu Loodusmaja 5. klass, Aruküla
Põhikooli 6. klass, Põlva Ühisgümnaasiumi 6c klass, Harju-Risti Põhikooli 1.
klass, Valjala Põhikooli 3. klass, Konguta kooli 6. klass, Paikuse Põhikooli 2a
klass ja Parksepa Keskkooli 1. klass. Üksikfotodest märgiti eraldi ära Paikuse
Põhikooli 5. klassi tehtud pildid.

 Vanemas vanuseastmes (7.-12. klass)  hinnati nii pildimaterjali
kui sõnalist väjendusoskust. Esiletõstmist väärivad tööd esitasid Räpina
Ühisgümnaasiumi 7b klass, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 11a klass ja
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 9a klass.

 Need 12 parimat klassi võitsid päevase programmi RMK looduskeskustes,
nendele klassidele kompenseeritakse ka kohalejõudmine. Parimate klasside
õpetajad saavad Regio atlase ja reisijuhi, lisaks valis võistlustöid hinnanud
komisjon välja veel 12 õpetajat, kelle panust hinnati  Matkaspordi
kinkekaardiga. Kõikide osalenud klasside vahel loositi välja Hawaii Expressi
kinkekaart, mille sai Antsla Gümnaasiumi 8b klass. Auhinna saajatega võetakse
ühendust.

 Esitatud võistlustööde kohta leiab teavet veebilehelt http://metsasemu.rmk.ee/.

 Metsasemu mäng on osa RMK õpilastele suunatud metsateadlikkuse
edendamise kavast. Kava põhiosa moodustavad loodushariduslikud programmid RMK
looduskeskustes. Õpilaste loodusharidust edendab RMK seitsmendat aastat.

 Lisainfo:
 Anu Almik,
 RMK puhkemajanduse osakonna
projektijuht
 628 1532

19. detsembril toimunud RMK nõukogu
koosolekul avaldas senine nõukogu esimees Andres Onemar soovi astuda tagasi nii
nõukogu esimehe kohalt kui ka nõukogu koosseisust. Nõukogu otsustas palve
nõukogu esimehe ametikohalt tagasi astumise kohta rahuldada, otsuse nõukogu
liikme staatusest vabastamise kohta teeb vabariigi valitsus.

Vastavalt omapoolsele ettepanekule jätkab nõukogu esimees
senises ametis 31. detsembrini  2005. Alates 1. jaanuarist 2006 on tal
kokkulepe tööleasumiseks  RMK arendusdirektorina. Tema koordineerida jäävad
keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise valdkonnad ning konsultatsioonitegevus, lisaks
ka osa rahvusvahelisest koostööst teiste Euroopa riikide riigimetsade
majandajatega.

“Tegin selle avalduse seoses sooviga töökohta vahetada,”
ütles Andres Onemar. “Minu senine, Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni
direktori tööleping lõpeb seoses uue asutuse – Looduskaitse Keskuse –
käivitumisega 1. jaanuarist. Tunnen, et minu roll ühtse
looduskaitseorganisatsiooni loomiseks on edukalt lõpule viidud. RMK arengukava
on aga ambitsioonikas ja tulevikku vaatav, samas on selle elluviimisel selgelt
tunda vajaliku inimressursi puudumist. Tahan arendusdirektorina RMK
tegevusvaldkondi täpsustada ja fokuseerida tegevusi vastavalt riigimetsa
klientide ootustele.”

Andres Onemar on töötanud RMK tegevjuhtkonnas ka varem. Ta
oli RMK peadirektor alates selle loomisest 1999. aasta jaanuaris kuni 2002.
aasta  kevadeni, mil ta valiti RMK nõukogu esimeheks. Hetkel kestab
Onemaril nõukogu esimehena teine valimisaeg.

Nõukogu esimehe ülesandeid täidab uuel aastal aseesimees
Urmas Tartes. Uus esimees valitakse esialgsetel andmetel järgmisel nõukogu
koosolekul, mis toimub veebruari lõpus.

Nõukogu kinnitas ka RMK järgmise aasta eelarve. Kogutuludeks
on 2006. aasta eelarves kavandatud 1 147 miljonit krooni, sellest põhiline osa
on plaanitud saada metsamaterjali (990 milj. kr.) ja kasvava metsa raieõiguse
(43 milj. kr.) müügist. Riigieelarvesse makstav metsatulu on eelarve kohaselt
202 milj. krooni ja kohalikele omavalitsustele tasutav maamaks 58 milj.
krooni.

Lisaks eelmainitule andis RMK tegevjuhtkond nõukogule
ülevaate 11 kuu majandustegevusest ja FSC auditi eelaruandest. Samuti kinnitati
järgnevaks aastaks RMK töötajate palgaastmestik ja palgamäärad ning
siseaudititalituse tööplaan ja eelarve.

Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesandeks on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatöid
ja  ulukihoolet. Lisaks loob RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse
alusel metsa külastamiseks ning jagab loodushariduslikku teavet.

Lisainfo:

Andres Onemar
RMK nõukogu esimees
504
4331
andres.onemar@rmk.ee

Marko Kadanik,
RMK meediasuhete juht
503
1633
marko.kadanik@rmk.ee

Reedel, 16. detsembril kirjutati alla Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
ja   Eesti  Metsatöötajate Ametiühingu vaheline 
palgakokkulepe 2006. aastaks. Raietööliste ja metsurite põhipalk tõuseb
sellega   keskmiselt 8,3% võrra. Vastavalt kokkuleppele tõuseb 
alampalk RMK-s järgmisel aastal  2800 kroonilt 3000 kroonini.

Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
puidu müügiga ja korraldab ulukihoolet. Samuti loob RMK oma puhkealadel
võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab loodushariduslikku
teavet.

1. detsembril esilinastus Tallinna Kinomajas Rein
Hansoni film “Sõber – kaber”. Film käsitleb metskitse elu Eesti metsades läbi
aasta.

“Film ei ole mõeldud teadlastele, vaid sisaldab eelkõige seda, mida keskmine
eestlane metskitsest teada võiks,” ütles filmi autor Rein Hanson. “Soovisin
sellist filmi teha juba ammu, aga alles nüüd, kui paarkümmend aastat jahi- ja
looduskogemust seljataga, julgesin selle ette võtta.”

Filmi valmimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK).

“Peame selle filmi valmimist väga oluliseks. Loodushariduslikke filme on üsna
vähe ja sellisel kujul ei ole metskitse eluringi meil varem näidatud”, ütles RMK
jahimajanduse juht Kalev Männiste. “Pole ju RMK ülesanne üksnes jahimajanduse ja
ulukihoolde korraldamine, vaid ka loodusharidusliku teabe jagamine, sealhulgas
selle tutvustamine, kes ja kuidas meie metsades elavad.”

Kokku toimus filmimine 4 aasta vältel. Põhiline osa materjalist on filmitud
Läänemaal. Filmi monteeris ja kujundas muusikaliselt Tambet Tasuja.

Lisainfo:
Rein Hanson
Tel 510 4095

Kalev Männiste
RMK jahimajanduse juht
Tel 513
9642

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas koos
partnerite AS Hawaii Expressi, OÜ Matkaspordi ja AS Regioga loodusmängu
“Metsasemu”.  Mäng on suunatud kooliõpilastele ja kestab

5. detsembrini.

Metsasemu mäng on osa RMK õpilastele suunatud metsateadlikkuse edendamise
kavast. Kava põhiosa moodustavad loodushariduslikud programmid RMK
looduskeskustes. Õpilaste loodusharidust edendab RMK seitsmendat aastat.
Eelmisel aastal osales RMK loodusteadlikkust edendavatel üritustel 55 000
inimest.

“Metsasemu mängu idee on tuua õpilased klassiruumist välja loodusesse ja
näidata, et metsas leiab ka praegu midagi huvitavat,” ütles RMK puhkemajanduse
osakonna juhataja Marge Rammo. “Mets on ju ilus igal aastaajal ning praegu ongi
näiteks erinevate metsaelanike toimetamised kõige paremini märgatavad.”

Mängu käigus liiguvad üldhariduskoolide klassid koos õpetajatega iseseisvalt
RMK loodus- ja õpperadadel ning püüavad jäädvustada raja eripära. Kõige
noorematelt (1.-6. klassi õpilased) oodatakse millegi rajale iseloomuliku või
erilise jäädvustamist (digi)fotodel (fotoreportaaž 1-5 fotost), vanematelt
lisaks 1-2 lehekülje pikkust reportaazhi.

Kõik osavõtjad saavad mälestuseks RMK meened. Lisaks loositakse osa võtnud
klasside vahel välja RMK looduskeskuste programmid koos transpordihüvitusega.
Peale RMK panevad auhinnad välja ka partnerid AS Hawaii Express, OÜ Matkasport
ja AS Regio.

Tulevikus kaalub RMK sarnase, aga siis juba laiale avalikkusele suunatud
mängu korraldamist.

Täpsemat infot mängu kohta leiab kodulehelt http://metsasemu.rmk.ee/.

RMK majandada on ligi 40% Eesti metsadest. RMK ülesannete hulka kuuluvad
muuhulgas metsapuhkuse korraldamine ning loodusharidusliku teabe jagamine.

Lisainfo:

Jaak Jansen
RMK puhkemajanduse arendusjuht
Tel 628 1567, 513
7043
E-post  jaak.jansen@rmk.ee

 

 

EE ja RMK ühine pressiteade

Eesti Energia Jaotusvõrk ja Riigimetsa Majandamise Keskus
allkirjastasid  24. oktoobril ühiste kavatsuste protokolli, mille
eesmärgiks on elektriliinide kaitsevööndi parem hooldamine, järgides metsade
säästliku majandamise põhimõtteid. Alustatav koostöö RMKga suurendab Eesti
Energia klientide elektrivarustuskindlust vähendades elektrikatkestuse arvu, mis
on tingitud liinidele kukkunud puudest.

Ligi 1/3 Eesti Energia elektriliinidest läbivad metsasid ning üheks
sagedasemaks elektrikatkestuse põhjuseks on puude langemine elektriliinidele.
Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Margus Uudami sõnul saab puude kukkumist
liinidesse vältida kahel viisil. Esimene on raiuda liinikoridorid nii laiaks, et
see välistaks ühegi puu langemise elektriliinidesse. Selle tagajärjeks oleks aga
Hiiumaa suuruse territooriumi metsast puhtaks raiumine, mis ei ole tõenäoliselt
vastuvõetav lahendus. Teine lahendus on Uudami sõnul oluliselt tõsta
elektriliinide kaitsevööndi hoolduse kvaliteeti metsandusekspertide teadmisi
kaasates, kes oskavad kõige paremini hinnata, milline puu on elektriliinile
võimalik riskiallikas ja milline mitte.

RMK metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on koostöö Jaotusvõrguga
jätk kevadel sõlmitud sarnasele kokkuleppele Põhivõrguga. Tähtis on seda tööd
teha läbimõeldult, sest riigimetsi läbivate liinide pikkus on suur. Soov on
elektriliinide kaitsevööndis ja sellega külgnevatel metsaaladel kasvavat metsa
säilitada, tehes regulaarselt hooldusraiet. Koostöö Jaotusvõrguga aitab
tõhusamalt peamisele eesmärgile kaasa, milleks on häireteta elektriülekande
tagamine tarbijatele.

Sõlmitava koostöölepingu alusel kaardistatakse koostöös RMK spetsialistidega
elektriliinidele ohtlikult lähedal kasvavad puud, mis võivad liinidele olla
riskiallikaks. Vastav kava peab valmiva 2006. aasta märtsi lõpuks, mille alusel
alustatakse vajalike raietöödega. Senini on Eesti Energia Jaotusvõrk ohtlikke
puude hindamist teinud iseseisvalt, kuid RMK teadmiste kaasamine aitab antud
tööd kindlasti tõhustada.

Koostööleping näeb ette ka Eesti Energia Jaotusvõrgu ja RMK elektrooniliste
maakaartide ühendamise. Kui praegu on Jaotusvõrgul kõik elektriliinid oma
tehniliste näitajatega elektrooniliselt kaardistatud, siis RMK andmebaasiga
ühendades saab sinna juurde tuua ka metsamassiive puudutavad andmed. See
omakorda võimaldab paremini hooldusraiet planeerida.

Lisaks elektrikatkestuste vähenemisele aitab sõlmitav koostööleping vähendada
kulutusi, mida Eesti Energia teeb tormide tagajärjel vigastatud elektriliinide
taastamiseks.

Lisainfo:

Kristjan Hamburg
OÜ Jaotusvõrk
Kommunikatsioonijuht
Tel 715
4473, 518 8927
E-post kristjan.hamburg@energia.ee

Ulvar Kaubi
Riigimetsa Majandamise Keskus
Metsamajanduse
turundusjuht
Tel 628 1521, 513 7042
E-post ulvar.kaubi@rmk.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenis 2005. aasta
esimese üheksa kuuga 822,7 miljonit krooni, mis on 80 miljonit krooni enam mullu
samal ajal teenitust.
Valdava osa tuludest teenis RMK metsamaterjali müügist
(1 375 700 tihumeetrit  734,2 miljoni krooni eest, keskmine tihumeetri hind
534 krooni). Kasvava metsa raieõigusi müüdi 164 800 tihumeetrile  44,3
miljoni krooni eest (keskmine tihumeetri  hind 269 krooni).  Muudest
tegevustest saadi 2005. aasta esimese üheksa kuuga tulu 44,2  miljonit
krooni.

“Tänavusi majandustulemusi mõjutavad oluliselt 9. jaanuari tormikahjustused
Rootsis ja Baltimaades, samuti Soome tselluloositehaste kuue nädala pikkune
lokaut,” ütles majandustulemusi kommenteerides RMK peadirektor Ülo Viilup. 
“Nõudlus okaspuu paberipuidu osas on oluliselt vähenenud, mis omakorda on
vähendanud paberipuidu müügihinda. Samal ajal on tormikahjustatud puidu
ülestöötamine tavapärasest kallim.”

Veel märkis Viilup, et tormikahjustus muutis oluliselt raiete
struktuuri.  “Sanitaarraiete maht on tavapärasest suurem ja osa plaanitud
lage- ja hooldusraietest lükatakse edasi järgmiseks aastaks,” ütles Viilup.
“Sanitaarraiete kasvava metsa raieõiguse müügimaht on olnud 46,5  (2004. a
samal ajal 38,6)  tuhat tihumeetrit ja sanitaarraietest saadud
metsamaterjali müügimaht 352,7 (2004. a 9 kuuga 48,0)  tuhat tihumeetrit,
lisaks veel need tormikahjustatud alad, kus kahjustus oli nii ulatuslik, et need
raiuti lageraiete korras.”

Eesti riigimetsa majandaja RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesandeks on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatöid ja  ulukihoolet. Samuti loob
RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab
loodushariduslikku teavet.

Lisainfo:

Jaanus Laas, RMK finantsdirektor
telefon: 628 1572
e-post: jaanus.laas@rmk.ee

Keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioone ühendav Eesti
Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sõlmisid
omavahel hea tahte kokkuleppe.

Vastavalt kokkuleppele hakatakse edaspidi regulaarselt kohtuma ja üksteist
oma keskkonnaalastest tegevustest, plaanidest ning kaitse alla võetavatest
objektidest  teavitama. Lisaks abistatakse üksteist objektide kaitse alla
võtmisel.

Ühtlasi lepiti kokku, et pooled teavitavad üksteist kavatsetavatest avalikest
kriitilistest avaldustest ja jätavad teisele poolele võimaluse kriitikat esile
kutsuva põhjuse selgitamiseks või tõstatatud probleemi lahendamiseks.
“Koostöölepe loob eeldused senisest laiema ja avalikuma diskussiooni tekkimiseks
keskkonnaorganisatsioonide ja riigimetsa majandaja vahel,” ütles RMK peadirektor
Ülo Viilup. “Uute strateegiate rakendamisel saab teravamad probleemid enne
selgeks rääkida. See vähendab nii keskkonnariske kui ka tagantjärele üksteise
süüdistamist.”

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) moodustati praegusel
kujul 2002. aasta kevadtalvel. Hetkel kuulub kotta 10 valitsusvälist
keskkonnaühendust. Seni on EKO liikmed teinud koostööd peamiselt Eesti
metsandus-, põllumajandus-  ja  energiapoliitika ning planeeringute
keskkonnasõbralikumaks muutmise nimel.

Riigimetsa majandaja RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet.
Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on umbes 40% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Kärt Vaarmari
Eestimaa Looduse Fond
kart@elfond.ee
tel 742 8443, 527 4761

Olev Lillemets
RMK keskkonna- ja kvaliteedijuht
olev.lillemets@rmk.ee
tel 628 1556,
504 1344

Oktoobri lõpus on kolme maakonna metsaomanikel võimalus
liituda projektiga, mille siht on õpetada metsa kasutama pärandkultuuriobjektide
abil. Sellekohased infopäevad toimuvad Harju-, Lääne- ja Raplamaal.

Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG ühisprojekt “Metsandusliku pärandkultuuri
hoidmine ja rakendamine” haarab esialgu Harju-, Lääne- ja Raplamaad ning kestab
2007. aasta lõpuni.

Projekti eesmärgiks on tõsta metsaomanike ja ka ametnike teadlikkust
looduspärandi asjus ja seeläbi suunata neid metsa väärtuste mitmekülgse ja
säästliku kasutamise juurde. Projektis on kesksel kohal looduspärandi
inventeerimine, mille alusel luuakse metsandusliku pärandkultuuri ühtne
andmebaas. Seda saab tulevikus kasutada, kui tehakse metsamajanduslikke ja
loodushoiu otsuseid, koostatakse kaitsealade korralduskavasid, nõustatakse
erametsaomanikke ja korraldatakse omanikukaitset.

Tänu projektile väärtustatakse metsa, parandatakse paikkonna mainet ja
rajatakse juurde uusi loodusturismi õpperadasid. Edaspidi on plaanis sama
tegevust arendada ka teistes maakondades.

Projekti eestvedaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), partneriteks
Keskkonnaministeerium ja Soome metsamajandamise arenduskeskus Tapio.

Kolme projekti-maakonna metsaomanikke ootame aga esimestele
infopäevadele:

25. okt. kell 11 Raplasse, Tallinna mnt 14, Rapla maavalitsuse suurde
saali
26. okt. kell 11 Tallinna, Viljandi mnt 18 b, RMK saali
27. okt.
kell 11 Haapsallu, Kiltsi tee 10, Läänemaa keskkonnateenistuse
saali.