Alates 1. jaanuarist ühendatakse RMK juhatuse otsusest tulenevalt Kuressaare ja Kihelkonna metskonnad Saaremaal.
Arvestades, et RMK liigub funktsionaalse töökorralduse poole, oli mõtekas metskonnad ühendada, põhjendas RMK Saarte regiooni metsaülem Lembit Lühi kahe metskonna liitmist. Ükski metsandusega tegelev inimene metskondade liitmise tõttu tööta ei jää, selgitas Lühi.
Kauaaegne Kuressaare metsaülem Ernst Nõmm jäi 2007.a suvel pensionile.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Lembit Lühi
RMK Saarte regiooni peametsaülem
gsm 512 9396, lembit.lyhi@rmk.ee
Metsatöötajate Ametiühingu esimees Konstantin Prozes ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas allkirjastasid eile RMK töötajate 2008. aasta palgatingimuste kokkuleppe, mille kohaselt tõusevad järgmisel aastal RMK töötajate palgad 15%.
Muud palgatingimuste kokkuleppe punktid jäid samaks võrreldes 2007. aasta kokkuleppega.
1. novembril ametisse asunud juhatus kohtus Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esindajatega novembri teises pooles. Üheks olulisemaks teemaks mõlema poole jaoks oli töötajate palgatõus. Esimesel kokkusaamisel saavutati põhimõtteline kokkulepe, mille ka RMK nõukogu heaks kiitis.
RMK kollektiivlepingu lisana kehtestatud RMK töötajate palgatingimuste kokkulepe vaadatakse koostöös Metsatöötajate Ametiühingu esindajatega igal aastal üle ning kaasajastatakse vastavalt vajadusele. Kollektiivleping sõlmitakse kaheks aastaks, praegune leping kehtib 2008 aasta lõpuni.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Konstantin Prozes
Eesti Metsatöötajate ametiühingu esimees
konstantinprozes@hot.ee
tel 6419 187
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
aigar.kallas@rmk.ee
gsm 528 1299
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub pärandkultuuri konverentsile Pärandkultuur metsas – väärtustamata väärtused 19. detsembril kell 10-16 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskusse.
09.30 10.00 Kogunemine
10.00 10.30 Toivo Meikar – Metsamehed kui kultuuri kandjad
10.30 11.00 Jürgen Kusmin – Pärandkultuuri kaardistamine neljas Loode- ja Kesk-Eesti Maakonnas
11.00 11.30 Veiko Belials – Hariduse roll ajaloolise mälu säilitamisel
11.30 12.00 Mati Tee – Ajaloolised kaardid kui pärandkultuuri hoidjad
12.00 12.30 Heiki Valk – Kohanimede tähendusest: ajalooline mõõde
12.30 13.00 Lõuna
13.00 13.30 Hando Runnel – Mis on kultuur?
13.30 14.00 Tõnno Jonuks – Rahvapärimuse märgid maastikus
14.00 14.30 Mart Külvik – Pärandkultuur maastikus, maastik kui pärandkultuur
14.30 15.00 Lembitu Tarang – Slaidiprogramm
15.00 16.00 Diskussioon – Mis on pärandkultuur?
Moderaator Erik Kosenkranius
Konverentsil tutvustatakse raamatuid Väike pärandkultuuri käsiraamat, Raplamaa pärandkultuur, Läänemaa pärandkultuur ning esitletakse avalikuks kasutuseks mõeldud inventuuri tulemuste kaardirakendust Maa-ameti kodulehel.
Looduse Omnibuss konverentsile väljub Tallinnas Rahvusraamatukogu juurest kell 07.00, Pärnust Endla teatri eest kell 07.00 ja Viljandist Maavalitsuse ees asuvast parklast kell 08.15.
Registreerimine konverentsile RMK kodulehel
Lisainfo:
Vaike Pommer
RMK arendus- ja konsultatsiooniosakonna vanemkonsultant / projekti juht
tel 676 7838 või 514 3838
vaike.pommer@rmk.ee
www.rmk.ee
NEPCon / SmartWood viis 12.-13. novembril läbi erakorralise FSC auditi Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK). Auditi eesmärk oli hinnata RMK metsamajandusliku tegevuse vastavust FSC standardi kriteeriumitele, mis on seotud raiete planeerimise ja tegelike raiemahtudega. Auditi viis läbi pikaajalise rahvusvahelise kogemusega audiitor Flemming Sehested Taanist.
Erakorralise auditi vajadus kerkis esile seoses hiljuti avaldatud Riigikontrolli auditi aruandega, milles esitati RMK tegevuse suhtes etteheiteid, millest osa on seotud ka FSC metsamajandamise standardiga. Auditi aluseks oli SmartWoodi ajutine metsamajandamise standard Eestis.
Auditi käigus keskenduti standardi kriteeriumitele 5.6; 7.1; 8.2 ja 8.4. Nimetatud standard on avalikult kättesaadav NEPConi kodulehel (dokumentide sektsioonis).Auditil hindas audiitor vastavust kehtivale FSC standardile RMK poolt auditi ajal esitatud info põhjal ning arvestades rahvusvaheliselt rakendatud FSC sertifitseerimise põhimõtteid.
Auditi tulemusena kehtestati RMK-le üks väiksem parandusnõue, mis on seotud tegelike raiemahtude seirega võrreldes kavandatud ja maksimaalselt lubatud raiemahtudega. Kuigi RMK-s on olemas info kavandatud ja tegelike raiemahtude kohta, selgus auditi tulemusena, et RMK-s puudub süsteem objektiivsete dokumenteeritud tõendite alusel kontrollida tegelike raiemahtude vastavust kavandatud raiemahtudele. Seetõttu ei olnud auditi ajal ka võimalik dokumenteeritud info alusel hinnata, et raiemahud ei ületaks jätkusuutlikku taset.
Lisaks tõstatas audiitor ühe soovituse mis puudutab riikliku statistika jaoks esitatud raiemahtude saamise metoodika selgitamist avalikkusele. RMK poolt müüdud koguste mahud ja raiemahud on mõnevõrra erinevad tulenevalt erinevast mõõtmismetoodikast.
Erakorralise auditi aruande avalik kokkuvõte ja varasemate auditite aruannete avalikud kokkuvõtted on alla laaditavad FSC poolt akrediteeritud sertifitseerija Rainforest Alliancei SmartWoodi programmi kodulehel
http://www.rainforest-alliance.org/forestry/documents/stateforestmanagement_randomaudit_pubsum07est2.pdf
Lisainfo:
Hando Hain
NEPCon OÜ juhataja
telefon: 56 679 888
e-post: hh@nepcon.net
www.nepcon.net
30. novembril kinnitas nõukogu RMK 2008. a eelarve, mille kogutulud on 1 955 miljonit krooni. Riigieelarvesse on kavandatud metsatuluna kanda 275 miljonit krooni, mis on 71% enam kui 2007. a eelarves. 2008. a eeldatav kasum on 374 miljonit krooni ja tegevuskulud 1 306 miljonit krooni.
Eelarve on koostatud lähtuvalt RMK arengukavast aastateks 2007-2010. Kõigil RMK põhitegevusaladel metsa majandamine, metsauuendusmaterjali tootmine ja igaüheõigusel tugineva metsakasutuse tagamine kavandatakse tööde mahtude olulist tõstmist.
Metsakasvatustööde osas suurenevad tehtavate tööde mahud erinevatel tööliikidel kuni 40%. Uut metsa rajatakse 5 000 hektarit (+5%), metsanoorendikke hooldatakse 12 900 ha (+10%), harvendusraieid teostatakse 11 200 ha (+5%). Jõustunud metsaseaduse muudatustest tulenevalt kasvab ka 2008. aastal raiutava puidu kogus 2 348 000 tihumeetrit (+12%). Metsaparandusse investeerib RMK 2008. aastal 100 miljonit krooni.
Metsauuendusmaterjali tootmisel kindlustatakse riigimetsa kasvavatest vajadustest lähtuv metsataimede kogus. Tootmine kontsentreeritakse, toodangu omahinda vähendatakse ning parandatakse seemnete ja taimede kvaliteeti. Riigi metsaseemnete reservi hoidmiseks tehakse vajalikud investeeringud käbikuivatitesse ja seemnehoidlatesse.
Igaüheõigusel tugineva metsakasutusega seonduvad kulutused suurenevad 30%. Luuakse juurde looduses liikumise võimalusi ning parandatakse olemasolevate matkaradade ja laagrikohtade kvaliteeti, jätkatakse elanikkonna loodusteadlikkuse tõstmist. Üheks 2008. a suuremaks projektiks on Oandu (Lääne-Virumaa) looduskeskuse avamine.
Ei saa normaalseks pidada olukorda, kus riigimetsast raiutavast puidust ligi veerand kõlbab ainult kütteks. Metsakasvatuslikud tööd peavad olema tehtud vajalikus mahus ja õigel ajal, selgitas RMK 2008. a eelarve prioriteete nõukogu esimees Ülle Rajasalu. Riigimets peab looma elanikkonnale võimalused kõiki metsaga seotud hüvesid kasutada. Sellepärast oleme otsustanud suurendada metsas puhkamise võimalusi ja tahame seeläbi inimesi ka loodusest enam hoolima panna.
Nõukogu poolt kinnitatud eelarvekavas tõuseb RMK töötajate palk 2008. a 15%. RMK on seadnud tulevaks aastaks kõrged eesmärgid ning nende täitmiseks tuleb kõigil töötajatel kõvasti pingutada. Seepärast peab ka palk olema korralik, kinnitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Ülle Rajasalu
RMK nõukogu esimees
511 7319
ylle.rajasalu@tallinnlv.ee
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
528 1299
aigar.kallas@rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) läheb RMK alates 1.01.2008 üle valdkonnapõhisele raamatupidamisele. Finantsosakonna raamatupidajad spetsialiseeruvad funktsioonidele – ost, müük ja palk.
RMK klientide ja koostööpartneritele tähendab uus töökorraldus lihtsamat asjaajamist, kuna tulevikus esitatakse arved tsentraalselt, mitte metskondade kaupa nagu seda tehakse praegu.
Raamatupidamise kvaliteet ning motivatsioonipakett paraneb, kuna RMK saab maksta raamatupidajatele konkurentsivõimelist palka, selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
Täna töötab RMK finantsosakonnas, regioonides, metskondades ja taimlamajanduses 77 finantsidega tegelevat inimest. Alates 1.01.2008 on RMK finantsosakonnas ametis 36 töötajat, lisaks 3 lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat.
5. novembril kuulutas ettevõte välja sisekonkursi, et valida välja sobivaimad töötajad 21 raamatupidaja ametikoha täitmiseks. Oma soovist töötada muutunud töökorraldusega finantsosakonnas andis teada 53 töötajat. Valik kandidaatide vahel tehakse 30. novembril 2007, värbamisse on kaasatud ka personaliotsingufirma Fontes. Valikul hinnati töökogemust, haridust, korrektsust, kohusetundlikkust, motiveeritust, erialaseid oskusi, koostöövõimet ja numeraalset võimekust.
Kolmkümmend kaheksa töötajat koondatakse kollektiivselt. Koondatavatele raamatupidajatele aitab RMK leida uusi töökohti läbi Tööandjate Keskliidu ja Tööturuameti ning vajadusel pakub tööalast nõustamist. Tööturuameti esindaja sõnul on hetkel raamatupidajate seis soodne ning nõudlus nende järgi on üle Eesti.
RMK maksab koondatavatele töötajatele täiendavalt kompensatsiooni lisaks seadusest tulenevatele hüvitistele sõltuvalt töötaja tööstaaist. Koondamisest on teavitatud Eesti Metsatöötajate Ametiühingut, kellega arutelud jätkuvad ning kogu protsess toimub koostöös ametiühinguga.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
RMK-s töötab üle 1100 inimese.
Lisainfo:
Jaanus Laas
RMK finantsdirektor
gms 508 8744
jaanus.laas@rmk.ee
RMK korraldab INTERREG IIIA programmi raames kolm pärandkultuuri päeva 28. novembril Järvamaa keskkonnateenistuse saalis, 29. novembril RMK peakontori saalis ja 20. detsembril Läänemaa keskkonnateenistuse saalis.
Kõik pärandkultuuri päevad algavad kell 10 ja kestavad kuni kella 12.30-ni. Päeva põhiteema on konkreetse maakonna pärandkultuuri inventuuri tulemuste tutvustamine.
Pärandkultuuri päevadel räägib Vaike Pommer Interreg IIIA projektidest “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine” ning “Metsandusliku pärandkultuuri tähtsustamine loodusturismis”.
Lembitu Tarang kõneleb pärandkultuuri mõistest ja olemusest, omanikuhoiust, objektitüüpidest ja inventuuri olulisusest. Jürgen Kusmin tutvustab pärandkultuuri inventuuri tulemusi, andmebaasi kasutusvõimalusi, andmeallikaid uurimiseks ning objektide hooldust ja eksponeerimist.
Pärast lõunapausi kella 13-15-ni tutvutakse pärandkultuuriobjektidega looduses. Järvamaa bussiretke juhib projekti Paide valla inventeerija Elle Näppo, Harjumaa retke Kiili, Kernu ja Padise valla inventeerija Maire Raid ning Läänemaa retke projekti konsultant Lembitu Tarang. Osalejatel peaksid olema metsariided ja veekindlad jalavarjud.
RMK Interreg IIIA programmi raames toimub 19. detsembril kell 10 Tartus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses konverents Pärandkultuur kultuuripärand. Kellele, milleks?.
Huvilised on oodatud kõigile pärandkultuuri üritustele.
Lisainfo:
Vaike Pommer
RMK arendus- ja konsultatsiooniosakonna vanemkonsultant
676 7838, gsm 514 3838
vaike.pommer@rmk.ee
www.rmk.ee
21. novembril jõudsid Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja eraettevõtjatest metsavarujad kokkuleppele järgmise aasta ülestöötamise hindades. Arvestuslikult saab keskmiseks uuendusraie hinnaks olema 160 krooni/tihumeeter.
Tööjõuturul valitseb tihe konkurents ja metsanduses töötavad inimesed lähevad konkureerivatesse sektoritesse, samas plaanib RMK lähiaastatel oluliselt suurendada metsahooldustööde mahtu. RMK-s toimunud kohtumisel üritati leida lahendust, kuidas anda ettevõtjatele investeerimiskindlust ja tagada riigimetsa vajalike tööde tegemine.
Hinna kujundamisel võeti aluseks ettevõtjate tegelikud kulud tööjõule, kütusele ning tehnika soetamisele, mis on üldise elukalliduse tõusu tõttu just viimasel paaril aastal järsult kasvanud. Kuigi ka edaspidi kujunevad tegelikud töö hinnad riigimetsas vähempakkumiste läbi, on kokku lepitud hind praegusest keskmisest 15% kõrgem.
Töövõtjatega sõlmitud kokkulepped peavad kindlustama kavandatud mahus raietööde teostamise, samas mitte seadmata löögi alla töövõtjate konkurentsivõimet. Soovime, et nad oleksid riigimetsa ülestöötamisest jätkuvalt huvitatud, kinnitas RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu.
AS Sylvester Kuusalu juhatuse liige Ennu Ternjavski ütles, et sarnaseid arutelusid tuleb kindlasti jätkata. Meie soov on, et kokkuleppehind lähtuks järjest rohkem kulupõhisest arvestusest, märkis ta.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
GSM 504 5069
tavo.uuetalu@rmk.ee
20. novembril kuulutas ürii selleaastase Vereta jahi võitjaks fotograaf Ingmar Muusikuse, kes pälvis selle au juba kolmandat korda.
Ühtegi vapilooma seekordsel võistlusel ei olnud, võidutööks valiti linnufoto ussiga noka vahel.
RMK preemia majutuse RMK jahimajas pälvis fotograaf Märt Haamer oma rebasepildiga. Äramärkimist leidsid ka mitmete teiste fotograafide tööd.
18.-20. maini Väätsal toimunud Vereta jahile kogunes kokku 30 piltnikku, mida oli veidi rohkem, kui varasematel aastatel.
Vereta jahti korraldavad Tiit Hunt ja RMK, toetavad KIK, Overall, Fotoluks, Eesti Jahimees ja MTÜ Loodusajakirjad.
Loomafotovõistlust Vereta jaht korraldatakse alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, metsis ja mäger.
Vereta jahi fotod http://www.ilm.ee/index.php?4396711523969
18.-23. novembrini külastab RMK-d 15-liikmeline Moldova delegatsioon, kuhu kuuluvad nii Moldsilva kui ka teiste organisatsioonide esindajad. Visiidi eesmärk on saada põhjalik ülevaade Eestis möödunud 15 aasta jooksul metsanduse ja looduskaitse vallas läbi viidud reformidest ning seda infot kasutades Moldovas sarnaseid protsesse tõhusamalt planeerida ning läbi viia.
Visiidi põhiosa on Sagadis toimuv 3-päevane seminar, kus käsitletakse metsanduse arenguprogrammi ning metsapoliitika koostamist, metsanduse ja looduskaitse administreerimises läbi viidud reforme, RMK tegevust, tulemusnäitajaid ja struktuuri, bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning seda toetavaid IT lahendusi, olulisemaid metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitsele suunatud projekte, looduskaitsekeskuse tegevust, jahindust ja ulukihoolet ning metsatööstuse arengut.
Seminari jooksul toimuvad mitmed väljasõidud. Külastatakse RMK Kirde regiooni keskust, LKK regioonikeskust, Estonian Celli tehast, Imavere Saeveskit ja ka RMK peakontorit.
Moldova delegatsiooni programm päädib ajurünnakuga Moldova metsandusadministratsiooni arenguvajadustest ja -võimalustest, mis toimub 22. novembril RMK peakontoris.
Tutvu visiidi ajakavaga.
RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Alates 2002. aastast omab RMK ISO 14001 sertifikaati ning FSC säästva metsanduse sertifikaati. Esmakordselt Eestis sai RMK FSC sertifikaadi pikenduse kuni 2012. aastani.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK arendus- ja konsultatsiooniosakonna vanemkonsultant
kristjan.tonisson@rmk.ee
GSM 5691 8728