RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses on üleval Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) koostöös valminud ekspositsioon, mille keskseks teemaks on Emajõe-Suursoo kaitseala.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toel koostatud kuuel ajaloolisesse hoonesse paigaldatud stendil tutvustatakse laiemalt märgalade rikast Eestimaad ja Emajõge, detailsemalt Emajõe alamjooksule jäävaid sooalasid ning nende väärtusi.
Ekspositsiooniga saab tutvuda RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses Tartumaal, Luunja vallas, Kavastu külas. Vaata infot looduskeskuse kohta: https://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/emajoe-suursoo-looduskeskus
Lisainfo:
Elo Raspel
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
Tel 527 3340
E-post: elo.raspel@keskkonnaamet.ee
www.keskkonnaamet.ee
Eerika Purgel
RMK loodushoiuosakonna külastuskorralduse spetsialist
Tel 506 7248
E-post: eerika.purgel@rmk.ee
www.rmk.ee
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis RMK Sagadi mõisa hotellile kaheks aastaks riikliku tunnustuse “Märk kindlast arengust”, mis on tõenduseks, et ettevõte on õppinud viimase aasta jooksul oma tegevusi süsteemsemalt ja kliendikesksemalt juhtima.
„Kvaliteediprogrammi nimetus „Märk Kindlast Arengust“ sisaldabki endas meie jaoks olulist tähendust – oleme arenev, konkurentsivõimeline, kvaliteetsete teenustega asutus,“ ütles RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. Hinnang on antud sõltumatute ekspertide poolt, seega on see kindlasti ka garantiiks klientidele. Krista Keeduse sõnul on eriti rõõmustav, et tunnustus saadi kaheks järgnevaks aastaks kuna sagedasem on aastane periood, mille järel tuleks end uuesti tõestada.
„Minu eriline tänu kuulub meie müügi- ja turundusjuhile Kadi Elmestele, kes oli meie poolt ettevõtmise algataja ja usin elluviija,“ sõnas Krista Keedus.
Sagadi mõisa hotelli müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste hinnangul oli kvaliteediprogrammis osalemine hotellile väga kasulik kogemus. Kasuks tulid nii kuus parendusprojekti kui kogu meeskonna kaasamine arendustegevustesse.
Tema sõnul vaadati programmi raames üle kõik kliendi teekonna kokkupuutepunktid ja viidi ellu mitmeid parendustegevusi kliendirahulolu ja korduvkülastuste arvu suurendamiseks.
„Ühest küljest aitas kvaliteediprogramm teeninduskvaliteedi taseme tõstmisel, määratledes ka konkreetsed tähtajad parendustegevuste eluviimiseks, teisalt saime võimaluse suhelda teiste samas valdkonnas töötavate spetsialistidega ja vahetada erialaseid kogemusi“, hindas Kadi Elmeste tehtud tööd.
Koos RMK Sagadi mõisa hotelliga said detsembris riikliku tunnustuse “Märk kindlast arengust” 15 turismiettevõtet. Tunnustus on tõenduseks, et ettevõte on õppinud viimase aasta jooksul oma tegevusi süsteemsemalt ja kliendikesksemalt juhtima. Otsus tunnustamise kohta võetakse vastu välis-hindamise tulemuste ja ettevõtte poolt esitatud materjalide põhjal. Tunnustus “Märk kindlast arengust” kehtib 1-2 aastat. Kvaliteeditunnustusega alustas EAS 2004. aastal, nüüdseks on programmi läbinud ja tunnustuse saanud 50 turismiettevõtet üle Eesti.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Krista Keedus
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
Tel 507 9077
E-post krista.keedus@rmk.ee
www.sagadi.ee
www.rmk.ee
Elistvere loomapargis ollakse jõulukuul tavapärasest veelgi külalislahkemad. Kuni 20.detsembrini 2009. on käimas Metsasõbra kalendri üritus „Jõulud loomapargis“.
„Räägime, kuidas elavad loomad talvel, viime lindude söögilauale toitu ja uurime, kes millised jäljed jätab,“ selgitab loomapargi juhataja Sirje Saul. Ringkäigu lõpuks juuakse koos teed ja süüakse piparkooki. Päkapikk räägib jõuludest ja jõulukommetest ning iga programmis osaleja saab endale meene meisterdada.
Sirje Sauli kinnitusel on needki loomad, kes külmal aastaajal talveunest lugu peavad, praegu virged. „Karu jälgib huviga nii külastajaid kui pargi territooriumil käsil olevaid ehitustöid. Ka kährik ei pea vajalikuks silma looja lasta — maitsev ninaesine on olemas, tühja kõhtu, mille eest metsas talveunne jäädes pakku minnaksegi, siin karta pole,“ põhjendab loomapargi juhataja loomade tavapäratut käitumist.
Programm „Jõulud loomapargis“ on külastajatele tasuta. Et Jõulud on kinkimise aeg, siis võivad külalised oma lemmikloomale kingituse kaasa tuua. Ka loomapargi asukad teevad igale väikesele programmis osalejale omalt poolt kingituse.
Programmis osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda. Täpsemat infot loomarahva jõuluajaplaanidest saab iga päev kella 11-15 telefonidel 776 4666 ja 5346 5030.
Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Varem Eesti Metsaseltsile kuulunud Elistvere loomapark kuulub RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu alates 2008. aastast.
Hetkel on pargis käimas ehitus- ja renoveerimistööd, mis teevad nii pargi töötajate kui külastajate elu veidi ebamugavamaks kuid olude paranemise nimel tasub sellega leppida. Piisonid on saanud oma aedikusse uue vaheaia koos teenindus – söötmishoonega ja põdra aedik koos söötmishoonete ja varjualustega on valmimas. Ka rebased ja kährikud saavad varsti uued aedikud. Loodetavasti jõutakse peagi ka uue keskusemaja valmimiseni.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Sirje Saul
Elistvere loomapargi juhataja
Telefon 676 7305, 515 9305
www.rmk.ee/elistvere
RMK korraldab ka sel aastal kümneid organiseeritud retki riigimetsa, et kõik huvilised saaksid endale sobiva jõulupuu ise välja valida.
Lisaks eraisikutele viiakse tänavu juhendatud kuuseretki läbi ka töökollektiividele, kes saavad ühise metsaskäigu siduda näiteks oma jõulupidudega. Samuti on võimalik tuua jõulukuused riigimetsast iseseisvalt, ent seda võimalust soovitab RMK kasutada vaid neil, kes on eelnevalt veendunud, et valitud koht riigimetsas on selleks sobiv.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul tuleb ehe jõulutunne paljudesse peredesse just koos jõulukuusega. “Soovime, et see armas traditsioon, kus jõulupuu valitakse välja pere ühise metsaskäiguga, kestaks Eestimaal veel kaua,” sõnas Rammo. “Seetõttu kutsume inimesi riigimetsa, pakkudes võimaluse leida sobiv jõulupuu kas RMK spetsialistide juhendamisel või iseseisvalt.”
Juhendatud metsaretki korraldatakse 16 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Töökollektiivide kuuseretked toimuvad 10., 11. ja 14. detsembril ning eraisikute omad 18.-23. detsembrini ja 28.-30. detsembrini (venekeelne juhendamine). Kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele.
Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitselisi piiranguid. Vajalikku infot annavad riigimetsa sildid tee ääres ning metsaregistri infobaas aadressil http://register.metsad.ee/avalik. Iseseisvalt metsast toodud jõulupuu eest tuleb enne puu saagimist tasuda, milleks pakume sellel aastal võimalust ka mobiiltelefonimaksega.
RMK juhib tähelepanu, et jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine keelatud.
Lisainfo ja registreerimine aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7842. Palume kuuseretkele tulles võtta kaasa oma saag ning riietuda ilmastikuoludele vastavalt. RMK ei korralda kuuskede transporti, ega müü looduskeskuste juures varem raiutud kuuski. Kokku kestab kuuseretk umbes 2 tundi.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
RMK ja Keskkonnaamet kutsuvad huvilisi teisipäeval, 8. detsembril 2009. a Lahemaa rahvuspargi keskusse Palmses looduskaitse ajalugu käsitlevale seminarile “Lahemaa rahvuspargi algusaastad”.
Seminari kava:
10-10.30 kohv ja suupisted;
10.20 Anne Kurepalu, Ave Paulus, Tiina Neljandik – avasõnad kutsujatelt;
10.30 Veljo Ranniku – Lahemaa loomise idee;
10.50 Arne Kaasik – Lahemaa rahvuspargi algusaastad;
11.10 Albert Norak – Lahemaa fondi tegevus;
11.30 kohvipaus;
12.00 Ann Marvet – Lahemaa teadusnõukogu tegevus;
12.20 Elle Linkrus – Lahemaa geograafiasektsiooni tegevus;
12.40 Fredi Tomps – Lahemaa ehituspärandi kaitse;
13.00 Erast Parmasto – Lahemaa seente uurimine.
Seminari laiale avalikkusele suunatud osale järgneb kell 14 kitsamale ringile suunatud Lahemaaga seotud inimeste ümarlaud RMK Ojaäärse loodusmajas.
Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kuna kohtade arv on piiratud, on seminaril vajalik eelregistreerimine.
Lisainfo ja registreerimine:
Ave Paulus
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
Tel 5332 7893
E-post: ave.paulus@keskkonnaamet.ee
www.keskkonnaamet.ee
Tiina Neljandik
RMK Oandu looduskeskuse juhataja
Tel 509 9397
E-post: tiina.neljandik@rmk.ee
www.rmk.ee
Eesmärgiga korraldada ja propageerida ühistel põhimõtetel ja heal taval põhinevat aktiivset looduspuhkust, sõlmis RMK 27.novembril 2009. koostöölepingu osaühinguga 360 kraadi. Leping sätestab poolte vahel looduspuhkuse korraldamise põhimõtted seitsmel RMK puhkealal.
Lepingu eesmärgiks on RMK majandatavas riigimetsas asuvate puhkemaastike jätkusuutliku kasutamise kindlustamine, puhkealadel pakutavate puhkusevõimaluste mitmekesistamine ja loodus- ning metsapuhkuse võimaluste kasutajate ressursisäästlike väärtushinnangute kujundamine.
Vastavalt koostööleppele tegutseb OÜ 360 kraadi seitsmel RMK puhkealal:
Tallinna ümbruse-, Põhja-Eesti-, Aegviidu-Kõrvemaa-, Nõva-, Hiiumaa-, Saaremaa- ja Peipsi põhjaranniku puhkealal. Looduspuhkuse korraldaja pakub oma klientidele erinevaid matku, juhendatud loodusvaatlusi ning mänge ja seiklusi Eestimaa looduses.
RMK üks rolle on looduses liikumise võimaluste loomine ning metsa mitmekülgse kasutamise edendamine. Koostöölepe on omamoodi tunnustus ettevõtjale, kes järgib säästlikke põhimõtteid ja aitab tagada puhkemaastike säilimise.
RMK järgib oma tegevuses loodushoiu hea tava põhimõtteid, millega tagatakse RMK puhkealade säästlik majandamine. Nimetatud hea tava kohaselt püüeldakse metsapuhkuse korraldamisel keskkonda säästva ja prügivaba looduses liikumise poole, minimeeritakse saasteid vette ja õhku ning eelistatud on tegevused, mis toetavad lihasjõul looduses liikumist.
Esimeseks RMK-ga analoogse koostööleppe sõlminud ettevõte oli suurte kogemustega loodusmatkade korraldajaga OÜ Matkajuht 29.09.2008.a.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
Ajal, mil riigis töökohti napib, püüab RMK leida riigimetsas töid, mille tegemiseks saaks kasutada ajutiselt töökoha kaotanud inimesi. RMK koos partneritega (ettevõtjad, Töötukassa) püüab pakkuda olukorrale omapoolset leevendust suurendades võimalusel metsatööde mahte ning rakendades inimesi hooajalistel töödel.
Oluline on siiski märkida, et kuna RMK viib töid riigimetsas läbi eelkõige eraettevõtjate abil, ei tule ka võimalikud uued töötajad RMK palgale. RMK pakub omalt poolt töö ning inimesed asuvad tööle eraettevõtetes. Alates järgmisest aastast on riigimetsas tehtavad tööd ka riigiabikõlbulikud, mis tähendab, et ettevõtjatel on soovi korral võimalik saada töötasude maksmiseks Töötukassast toetust.
Igaks riigimetsas kas alaliselt või ajutiselt tehtavaks tööks kuulutab RMK kodulehel www.rmk.ee rubriigis „kuulutused-hanked“ välja hanke. Hetkel on käimas hanked teede- ja kraavide puhastamiseks, uuel aastal lisanduvad hanked prügikoristustöödele, erinevatele looduskaitse- ja -hoiutöödele, samuti metsa istutamisele.
Juba tänavu on RMK-l kavas koostöös Töötukassaga läbi viia ka kolm looduskaitse suunitlusega pilootprojekti – Tallinnas, Tartus, Narvas. Pilootprojektid viiakse läbi talgutööna, kus RMK kindlustab tööfrondi ning Töötukassa hoolitseb töötute teavitamise eest. Nende projektide kohta saab täpsemat infot Töötukassast.
Emajõe Lodjaseltsi
eestvõttel ja Tartu linna ning paljude lodjasõprade toel saab sel talvel
Tartus teoks enneolematu ettevõtmine –
Jõululodi 2009.
Lodi “Jõmmu” saabub täna, 24. novembri öösel Raekoja platsile, kus ta pakub mitmekesist kultuuriprogrammi jõuludeni.
12 m pikk, 4,5 m kõrge,
8 m lai ja 25 tonni kaaluv laev sõidutatakse Ithal Kraanade treileril
Ropka sadamast Raekoja platsile öösel seetõttu, et laia veose
läbilaskmiseks on vaja sulgeda Turu tänav ja Vabaduse puiestee.
Laupäeval 28. novembril kell 12 oodatakse linnarahvast Jõululodja tõrvamise ja ehtimise talgutele. Ühtlasi avaneb võimalus harjutada eelseisvateks kahemehesaagimise ja puulõhkumise meistrivõistlusteks.
Pühapäeval, esimesel advendil avatakse pidulikult Jõululodja kultuuriprogramm ning esitletakse vastvalminud lodjakalendrit, kus kaunite paraadpiltide kõrval leidub fotokroonika Lodjasletsi viie tegutsemisaasta tähtsündmustest.
Kuu aja kestel oodatakse linnarahvast ja külalisi, lasteiarühmi, kooliklasse ja täiskasvanute kollektiive lodja trümmi õdusatest jõuluaskeldustest osa saama – meisterdama jõuluehteid ja kingitusi, kuulama muinasjutte ja loenguid, vaatama nukuetendusi, küpsetama ja mekkima piparkooke. Lodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksub puupliidi all tuli, praeahjust tõuseb piparkoogilõhna ja külmast saabunud külalisi ootab aurav teepada. Trümmi ekraanil saab kaasa elada Lodjaseltsi laevastiku – lodi “Jõmmu” ja muinaslaev “Turma” suvistele seiklusretkedele, vaadata harivaid filme ja ajaloolisi stereofotosid. Nädalavahetustel askeldab Raekoja platsis Jõululodja juures Lodjakoja sepp ning avatud on lodjalaat.
13. detsembril oodatakse kõiki osalema või kaasa elama Eesti esimestele kahemehesaagimise ja puulõhkumise meistrivõistlustele, kus võetakse üksteiselt mõõtu saagimise kiiruses, puulõhkumise täpsuses ja kiiruses ning puuriida ladumises. Eelnevatel laupäevadel jagatakse juhtnööre ja õpetusi ning pakutakse võimalust treenida.
Jõululodja programmiga saab tutvuda Lodjaseltsi kodulehel www.lodi.ee , samas saab registreeruda ka käsitöötubadesse.
Jõululodi teeb koostööd Lille majaga, AHHAA keskuse, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Põllumajandusmuuseumiga. Üritusele panevad lisaks Tartu Linnavalitsusele õla alla Lodjaseltsi kauaaegsed toetajad RMK, AS A. Le Coq, Ithal Kraanad ja Eco Oil.
Tartule igiomase laevatüübi ainukese esindaja paigutamisega Tartu piduväljakule soovivad korraldajad tõsta esile Tartu unikaalsust võrreldes kõigi teiste Baltikumi linnadega – Tartust kui põlisest sadamalinnast hargneb jõgedele-järvedele üle 600 km ulatuses laevateid ning Tartu sadam on reisijate arvu poolest olnud Eesti suurimaid.
Emajõe-peipsi lodjad olid unikaalsed, ümara kere ja suure raapurjega puust kaubapurjekad, mis vedasid Tartu ja Pihkva piirkonnas kaupu üle poole tuhande aasta. Hansaajal siinsetele veeteedele tekkinud purjekad olid oma arvukuse tipul 19. sajandil, mil neid arvati olevat üle 500. Suurimad neist olid kuni 35 m pikad. Viimased lodjad hävisid 20. saj keskpaigas.
Maailma ainuke emajõe-peipsi lodi “Jõmmu” lasti vette 29. aprillil 2006. Samal aastal tunnustasid linnaelannikud lodjaehitust tiitliga „Aasta tegu“. MTÜ Emajõe Lodjaselts valiti EASi ja Tööstus-Kaubanduskoja poolt 2008. aasta Turismi Uuendajaks.
Lisateave
Priit Jagomägi
Lodjaseltsi kapten
tel 555 96 788
lodi@lodi.ee
RMK juhatuse liikmete Tavo Uuetalu ja Tiit Timbergi ning Elering OÜ juhatuse esimehe Lembit Vali ja juhatuse liikme Peep Soone poolt allkirjastatud leping sõlmiti viieks aastaks. Lepingust tulenevalt korraldab RMK õhuliinide kaitsevööndites kasvava metsa ja võsa raiet riigimetsa läbivatel liinilõikudel.
„RMK-l on piisavalt oskuslikke ja kogenud töövõtjaid, et teostada õhuliinide kaitsevööndites raietöid. Arvestades, kui palju elektriliine läbib riigimetsa, siis sellest tulenevalt on tegemist olulise lisatööga, mis loob ka võimalusi täiendavaks tööhõiveks“, selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.
„Elering OÜ üheks prioriteediks on viimastel aastatel olnud kaitsevööndi ulatuses liinikoridoride laiendamine, et vältida sügistormide ajal puude langemist liinidele. Lisaks elektrivarustuse tagamisele on oluline ka elektriohutuse aspekt, kaitsevööndite laius ongi kehtestatud Elektriohutusseaduse alusel”, kommenteeris omaltpoolt Elering OÜ juhatuse esimees Lembit Vali.
Lepinguga määratakse osapoolte esindajad koostöö korraldamiseks, tellimuse esitamise ja täitmise põhimõtted ning tööde teostamise hinnad. Äsja sõlmitud leping on järjekorras kolmas. Varasemate, aastaste lepingute alusel, on RMK poolt raiutud liinikoridoride kaitsevööndites ligi 40 000 kuupmeetrit kasvavat metsa.
Elering OÜ õhuliinide kogupikkus on ligikaudu 5200 kilomeetrit. RMK hindab riigimetsa läbivate 110 kV pingega elektriliinide liinitrasside pikkuseks 400 kilomeetrit ja 220-330 kV pingega elektriliinide liinitrasside pikkuseks 285 kilomeetrit. Kasvava metsa raievajaduseks riigimetsa läbivates liinikoridorides hinnatakse 200 000 kuupmeetrit.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Elering OÜ on elektrienergia ülekandega tegelev ettevõte, mis ühendab terviklikuks energia-süsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad. Eleringi OÜ elektrivõrgu kaudu on Eesti energiasüsteem ühendatud naabermaade energiasüsteemidega. Eleringi OÜ koosseisu kuuluv elektrisüsteemi juhtimiskeskus juhib reaalajas kogu Eesti elektrisüsteemi, et tagada selle pidev ja kvaliteetne toimimine.
Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
Telefon 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee
www.rmk.ee
Lembit Vali
Elering OÜ juhatuse esimees
Telefon 715 1221, 5667 0021
E-post info@elering.ee või kersti.prei@elering.ee
www.elering.ee
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas 20. novembri koosolekul RMK 2010. aasta eelarve, mille kogutulud on 1,53 miljardit krooni, tegevuskulud 1,38 miljardit krooni ning planeeritav puhaskasum 150 miljonit krooni.
2010. aastaks prognoositakse tulude kasvu võrreldes käesoleva aastaga 16%. Kasv on võimalik tänu puiduturu elavnemisele, mis võimaldab suurendada metsmaterjali müügiplaani ning prognoosida kõrgemaid hindu.
Seoses suurenenud tööde mahuga kasvavad ka tegevuskulud 12%. „Eriti positiivne on see, et tänu RMK-s läbiviidud ümberkorraldustele ning juhtkonna heale tööle on suudetud hoida üldhalduskulude osakaal kogukuludest jätkuvalt langustrendis. 2008. a oli see 25%, 2009. aastal 21% ning 2010. aastal prognoositakse üldhalduskulude vähendamist 20%-ni kogukuludest,” selgitas RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu.
Metsauuendustöid on 2010. aastaks planeeritud suuremas mahus kui käesoleval aastal: uut metsa plaanitakse rajada 4539 hektaril, metsanoorendikke hooldada 13 820 hektaril ning harvendusraieid teostada 10 600 hektaril. Riigimetsast raiutava puidu kogus 2010. aastal on 2,5 miljonit tihumeetrit. Metsaparanduslikke tööde eelarve on 120 miljonit krooni.
Investeeringute maht 2010. aastal on 99 miljonit krooni, mis on samas suurusjärgus amortisatsioonikuluga. Suurimas mahus – 55 miljoni krooni ulatuses – on kavandatud investeeringud metsaparandusse.
RMK 2010. aasta eelarve on koostatud lähtuvalt RMK arengukavast aastateks 2009-2012.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Ülle Rajasalu
RMK nõukogu esimees
Telefon 511 7319
e-post ulle.rajasalu@envir.ee
Anneli Viik
Finants- ja administratsioonijuht
Tel 501 4740
e-post anneli.viik@rmk.ee
www.rmk.ee