Esialgsete
andmete kohaselt toodi tänavu riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske kokku 42 000
euro väärtuses.

Riigimetsa
Majandamise Keskuse loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul oli
kuusetoojate huvi arvestades ekstreemseid lumeolusid üllatavalt suur ning
näitab, et vana traditsioon perega ise metsast puu tuua on taas
elustunud.

Marge Rammo
kinnitusel tasuti tänavu enam kui poolte, 2400 kuuse eest mobiilimaksega, mis on
varasematest aastatest märksa enam. “Väga populaarsed olid ka RMK korraldatud
juhendatud kuuseretked, millel osales üle Eesti enam kui 1500 inimest,” ütles
Rammo. 

”Teist aastat
järjest polnud põhjust esitada ühtegi avaldust politseisse jõulukuuskede
ebaseadusliku raiumise osas. Eks mõtteviis on muutunud ning ka tasumisvõimalused
on RMK poolt nii mugavaks tehtud ja inimesed ei ole usaldust kuritarvitanud,”
ütles RMK metsakasvatusosakonna peaspetsialist Toomas
Väät. 

RMK suunab
jõulukuuskede müügist saadud ligi 42 000 eurot (655 000 krooni) loodus- ja
metsateadlikuse tõstmisse.

Jõulukuuskede
toomise ajaks oli RMK teostanud lumetõrjet kokku üle 5000 kilomeetri
metsateedel, milleks kasutati ligi 70 traktori ja masinisti
abi.

RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet.
Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies
Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab
loodusteadlikkust. 
RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Marge
Rammo
RMK
loodushoiuosakonna juhataja
Mob:
5137035
E-post: 
marge.rammo@rmk.ee

Toomas
Väät
RMK
metsakasvatusosakonna metsakasvatuse peaspetsialist
Mob: 520
5734
E-post: 
toomas.vaat@rmk.ee

RMK on praeguseks suutnud 66
traktoriga lumetõrjet  teha 5260 kilomeetril metsateedel, mis võimaldab inimestel
riigimetsa pääseda ja endale ise jõulukuusk tuua.

Riigimetsa Majandamise Keskuse
metsaparandustalituse juhataja Margus Reimanni
sõnul mobiliseeris RMK enne jõule suured ressursid teid puhastama. “Alustasime
tööga 24. novembril ja paljudes piirkondades oleme teinud lumetõrjet juba
kolm-neli korda,” ütles Reimann.

Margus
Reimanni kinnitusel on teeolud praegu suurematel metsateedel
head ning RMK panustab omalt poolt maksimaalselt, et inimesed pääseksid jõulude
ajal metsa jalutama või pühadekuuske tooma.

RMK korraldab 17.-23. detsembrini
huvilistele viieteistkümnes piirkonnas üle riigi juhendatud kuuseretkesid.
Reegleid jälgides on jõulupuu võimalik tuua riigimetsast ka iseseisvalt,
kasutades selleks mugavat mobiiltelefonimakset. Lisainfo ja registreerimine
kuuseretkedele: www.rmk.ee/kuuseke.

Metsateede lumest
lahtilükkamiseks on RMK-l tänavu kulunud ligi 600 000 krooni. 2009/2010. aasta
talvel teostas RMK ligi 31 000 kilomeetrit lumetõrjet.

RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise
ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40
muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti
metsadest.

Margus
Reimann
RMK metsaparandustalituse
juhataja
Mob: 502 1510
E-post: margus.reimann@rmk.ee

Toomas Väät
RMK metsahaldusosakonna
metsakasvatuse peaspetsialist
Mob: 520 5734
E-post: toomas.vaat@rmk.ee

RMK nõukogu
kinnitas oma 3. detsembri koosolekul 2011. aasta eelarve, mille kohaselt
ületavad RMK järgmise aasta kogutulud 2 miljardit krooni (130 miljonit eurot).
Kasumiks planeeritakse 423 miljonit krooni (27 miljonit eurot), mis on ligi kaks
korda enam kui tänavuseks aastaks kavandatu. RMK eelarve koostamise aluseks on
samal koosolekul kinnitatud RMK arengukava aastateks 2011-2014.

Võrreldes
käesoleva aasta eelarvega kasvavad RMK tulud 2011. aastal 20% võrra. “Kuna oleme
jõudnud riigimetsa raiete osas optimaalsele tasemele, raiemaht järgmisel aastal
oluliselt ei kasva,” selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. “Tulude
suurenemise allikaks on seetõttu eelkõige puidu hind, mida prognoosime 2011.
aastal tänavusest 16% võrra kõrgemana. Suur osa prognoositavast hinnatõusust on
käesoleva aasta jooksul järk-järgult juba aset leidnud, järgmisel aastal näeme
veel kasvuvõimalusi vähekvaliteetsete metsamaterjalide osas.” Sellega seoses
suurendab RMK 2011. aastal hooldus- ja valgustusraiete mahtu, hooldab rohkem
trasse ja teeääri ning koristab raielankidelt varasemast ajast sinna maha jäänud
puude oksad ja ladvad.

Metsahooldustööde mahu suurenemisega kasvavad ka kulud, seda tänavuse aastaga võrreldes 8% võrra. Oluliseks kulusid suurendavaks
teguriks on ka kiiresti kasvanud konkurents tööjõuturul. “Vaba tööjõu leidmine
on jälle saanud takistuseks ja nii ei jõua me lõpuni ka kõigi tänavuseks aastaks
kavandatud töödega,” sõnas Kallas.

RMK
2011. aasta kasumiks kavandatakse 423 miljonit krooni (27 miljonit eurot), mis
on 2010. aasta eelarvest 213 miljoni krooni võrra suurem.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne
on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning
korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Aigar Kallas
RMK juhatuse
esimees
Tel 676 7299, 528 1299
E-post aigar.kallas@rmk.ee

Alates tänasest saab
end RMK kodulehel kirja panna juhendatud kuuseretkedele riigimetsa, jõulupuu
saab etteantud juhiste järgi metsast koju tuua ka omal käel.

Juhendatud
metsaretki korraldatakse 15 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule
eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Kuuseretked firmadele toimuvad
14., 15. ja 16. detsembril ning eraisikutele 17.-23. detsembril. Sobivad paigad
jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja otsitud, nii et
osalejatele jääb vaid maksmise, õige puu valimise, saagimise ja äraviimise
rõõm.

Kõik need, kes on
endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid
kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks
tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole
looduskaitselisi piiranguid.

1-3meetriste
kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele ning jõulupuu eest saab maksta
pangaülekande, mobiiliga või looduskeskustes sularahas. Kuna eelmisel aastal
osteti enam kui pooled kuused mobiilimaksega, on tänavu seda võimalust veelgi
laiendatud – seda saavad kasutada nii need, kes toovad kuuse metsast omal käel
kui need, kes võtavad osa RMK poolt organiseeritud kuuseretkedest.

RMK juhib
tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski,
seega peab kuuseretkele tulijal kaasas olema oma saag. Samuti vastutab igaüks
ise oma kuuse äraviimise eest.

Eelmisel aastal müüs
RMK riigimetsast ligi 5000 jõulukuuske, kuuseretkedest võttis osa 2100 inimest.
“Paljude perede ning ka töökollektiivide jaoks on ühisest kuuseretkest saanud
kena traditsioon,” kinnitas RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. “Suur
hea meel on ka tõdeda, et eelmisel aastal ei avastatud ühtegi kuusevargust.”

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust
suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja
metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt
istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine
metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning
karistatav.

Lisainfo ja
registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi
aitab lahendada kuuseabi telefon 676
7532
või meilitsi kuuseke@rmk.ee.

RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning
korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Toomas Väät
RMK metsahaldusosakonna metsakasvatuse peaspetsialist
tel 676 7520, 520 5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee

Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
tel 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee

www.rmk.ee
twitter.com/riigimets
www.facebook.com/riigimets

 

 

RMK läbis
edukalt PEFC säästliku metsamajandamise 
sertifitseerimissüsteemi vastavushindamise. Selle kinnituseks täna
RMK-le väljastatud sertifikaat toob kaasa lisavõimalusi kogu Eesti
metsasektorile.

FSC säästliku
metsamajandamise sertifikaati hoiab RMK juba 2002. aastast. FSC ning PEFC on
mõlemad laialt tunnustatud ülemaailmsed säästliku metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud nõuetele vastamine annab kinnitust sellest, et
metsa majandatakse ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult
tasakaalustatult. Sõltub turust, kus millise märgiga puitu rohkem eelistatakse.

„Metsakasvatajale
on sertifikaadid tunnustus tehtud töö eest, laiemale avalikkusele aga selgeks
märgiks sellest, et metsa kasvatamine ja kasutamine Eesti riigimetsas on
säästlik ja pikaajaliselt jätkusuutlik,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit
Timberg. 

Riigimetsa
sertifikaadid loovad olulisi lisavõimalusi Eesti metsa- ja
puidutööstussektorile. Mitmed RMK käest puitu ostvad kliendid järgivad oma
tootmistsüklis FSC ja/või PEFC sertifitseerimissüsteemide nõudeid. “Tulemuseks
on riigimetsast pärit puidust valminud sertifitseeritud tooted – saematerjal,
freespuit, mööbel jms. Sertifitseeritud puidust tooted on Euroopas nõutud ja
meie paindlik ning heal tehnoloogilisel tasemel metsa- ja puidutööstussektor
majanduse ekspordivedurina kasutab tekkivat sünergiat ilusasti ära,” selgitas
Timberg.

Riigimetsade
sertifitseerimist vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti PEFC
metsastandardile viis läbi AS Metrosert. „Suure metsamajandajana on RMK-le PEFC
sertifikaadi omistamine kindlasti teedrajava tähtsusega ning loodetavasti
liitub sertifitseerimisprotsessiga ka väiksemaid metsaomanikke,“ avaldas
lootust Ain Noormägi, Metrosert ASi juhataja.

PEFC
metsanduse sertifitseerimissüsteem loodi Euroopas 1999. aastal säästliku
metsamajandamise edendamiseks ja eelkõige väikemetsaomanike kaasamiseks.
Metsaomanike huve paremini arvestava süsteemina levis PEFC kiirelt
Skandinaavias ja seda kohatises teravas vastandumises varem loodud FSC
sertifitseerimissüsteemiga. FSC metsanduse sertifitseerimissüsteem loodi 1993.
aastal Ameerikas ja oli algselt suunatud vihmametsade kaitseks. Metsamajandamise
säästlikkuse ja jätkusuutlikkust tõestava kaubamärgina levis
sertifitseerimissüsteem peagi ka Euroopa riikidesse. Sertifitseerimissüsteemid
püstitavad metsa majandajale tavatasemest ehk asukohariigi õigusaktides
sätestatust mõnevõrra kõrgemaid nõudmisi ja jälgivad säästlikkuse nõuete
täitmist keskkonna-, majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt.


Lisainfo:
Tiit
Timberg
RMK
juhatuse liige
Tel
676 7061, 504 5761
E-post
tiit.timberg@rmk.ee

twitter.com/riigimets

www.facebook.com/riigimets

Eeloleval
pühapäeval, 28. novembril toimub Karula rahvuspargis “Loodusega koos” kampaania
viimane, Eesti looduskaitse 100. juubeli auks korraldatav RMK matka- ja muusikaüritus.
Erikülalisena teeb kaasa Tõnis Mägi.

Matkapäeva alustatakse Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel, osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades (jõulukingid, puutööd, laastutegu jms). 

Päev jätkub kontserdiga, mis toimub sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus. Üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kuna kirikus on istekohtade arv piiratud, toimub seekord kaks kontserti algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Matka- ja muusikasõprade jaoks on käima pandud tasuta eribussid Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast, ent tänaseks on kohad bussides broneeritud ning huvilisi oodatakse Ähijärvele ning Sangastesse oma transpordiga.

Karula rahvuspark loodi 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit.

Eesti looduskaitse 100. juubeli auks toimunud “Loodusega koos” kampaania käigus korraldab RMK matka- ja muusikaüritusi viies Eesti rahvuspargis.

Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
E-post: marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee/loodusegakoos
twitter.com/riigimets
www.facebook.com/riigimets

RMK kuulutas välja konkursi
kaasaegse näitusepinna kujundamiseks Viimsi looduskeskuse kõrvalhoonesse.
Konkursi auhinnafond on 140 000 krooni ning osaleda võivad nii ettevõtted kui
eraisikud.

Konkursi eesmärgiks on leida terviklahendus RMK olemasoleva rändnäituse “Jälg metsas” kontseptsiooni esitlemiseks Viimsi looduskeskuse kõrvalhoones. Pakutav kujundusidee peaks pakkuma külastajatele võimalust aktiivseks osalemiseks ning mänguliseks tegevuseks.

2008. aastal valminud unikaalne näitus “Jälg metsas” kutsub osalejaid mõtisklema metsa kaitsmise ja kasutamise omavahelise tasakaalu üle ning tutvustab säästva metsamajanduse olulisust. Seni ringles 11×26 meetri suurune väljapanek Eesti eri paigus, nüüd on soov rändnäituse ideestiku põhjal kujundada püsiekspositsioon Viimsi looduskeskuse kõrvalhoonesse.

RMK poolt välja kuulutatud konkurss on avalik, anonüümne ja üheetapiline. Sellest võivad osa võtta eraõiguslikud juriidilised isikud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Välja antakse kolm auhinnalist kohta: I koht 100 000 krooni, II koht 25 000 krooni, III koht 15 000 krooni.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on selle aasta 13. detsember ning konkursi võitja kuulutatakse välja 20. detsembril. Konkursi tingimused, taustamaterjalid ja lisainfo aadressil https://rmk.ee/kuulutused/muud-kuulutused

Lisainfo:
Sirli Vijar

RMK Viimsi looduskeskuse juht 
Tel 5340 7513

Seekordses loodusfotograafide jõukatsumises tunnistati parimaks
pildikütiks Indrek Ilomets, kelle saagiks oli pilt uruhiire kinni püüdnud soo-loorkullist.
Indrek pälvis konkursi võitja au juba teist korda: ka 2008. aastal valiti parimaks
sama fotograafi poolt esitatud foto emisest, kes koos põrsaga üle metsatee
kiirustab.

Vereta Jahi korraldaja, Loodusmuuseumi zooloogiaosakonna juhataja Tiit
Hunt ütles, et võidutöö valikul sai žüriile otsustavaks asjaolu, et Ilometsa
tabatud kanakull on muutunud tänapäeval Eestis väga haruldaseks ja jäänud
pildile liigile loomupärases tegevuses. Tänavuse fotojahi saaklooma metsnugist
aga ei õnnestunudki korralikult tabada. Jahtida võis kõike ja kõikjal – nii
vees, õhus kui maal.

Eriauhinnad
pälvisid veel Ingmar Muusikus (RMK
auhind), Egert Tavita (Looduse Omnibussi auhind), Maldon Ots (ajakirja „Eesti
Jahimees“ ja Eesti Jahimeeste Selts auhinnad),  Heiko Kruusi (ajakirja „Looduse sõber“ auhind),
Jaan Künnap (ajakirja „Eesti Mets“ auhind), Kart Tammiste (ajakirja „Eesti
Loodus“ auhind) .

Fotojahi käigus tehtud piltidest on žürii valikul kokku saanud näitus, mis iseloomustab Anguse
jahipiirkonna maastikke ja selle asukaid. Näitus jääb avatuks Eesti Loodusmuuseumis
(Lai tn 29a, Tallinn) kuni 5. detsembrini.

 XIII Vereta jaht toimus tänavu maikuus Ida-Virumaal,
Tudus, RMK Anguse jahimajandi maadel.
Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks on fotokaamerad,
laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei
ühtegi pauku, vaid vaiksed kaameraklõpsud. Fotokaameratega hiiliti ja varitseti
väärilist saaki varavalgest hilisõhtuni.

Loomafotovõistlust Vereta Jaht korraldatakse alates 1997. aastast.
Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits,
põder, karu, ilves, teder, metsis, mäger ja saarmas, metsis ja teder.

Võistluse korraldajateks on  RMK, Eesti Loodusmuuseum ja Overall Eesti AS. Koostööpartnerid
on ilm.ee,
 MTÜ Loodusajakirjad, ajakiri Eesti
Jahimees, Eesti  Jahimeeste Selts,  Looduse Omnibuss.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Eesti Loodusmuuseumi peazooloog
telefon 506 7488
e-post tiit@loodusmuuseum.ee

Jaan Mitt
RMK jahimajandusosakonna juhataja
asetäitja
telefon 506 3211
e-post jaan.mitt@rmk.ee

Augustis Eesti metsi räsinud tormikahjudest on
koristatud 80%, hiljemalt aasta lõpuks on riigimetsas tehtud kogu vajaminev
erakorraline seisundist tulenev lageraie ja suuremamahulisemad sanitaarraied.

Kõige enam said erakordsete tuuleiilide tõttu
kannatada Lääne-Virumaa metsad, kus lageraiet vajas 430 hektarit metsamaad
ligikaudse raiemahuga 96 000 m3. Metsad said tugevalt kahjustada ka Võrumaal,
Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tormikahjude likvideerimiseks tegi RMK ümber oma raieplaane, suunates
töövõtjad tööle just kiiret tegevust vajanud piirkondadesse. Aastast raiemahtu
mõjutas erakordne august niipalju, et kuusikute osas taotleb RMK keskkonnaministrilt
aasta optimaalse kasutusmahu suurendamist 10%. See võimaldab käesoleva aasta
lõpuks kogu tormikahjustuse likvideerida.

Tulenevalt pidevast vajadusest küttepuidu järgi, lubas RMK vähem ohtlikel
lankidel kohalikel elanikel ka sanitaarraiet teha. RMK juhatuse liikme Tiit
Timbergi sõnul on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Selle aasta algusest
on metskonnad elanikele müünud üle 21 000 m3 raieõigust, millest
septembri-oktoobrikuu müük ulatus ligi 8000 m3-ni.

Kommenteerides tormikahjude likvideerimise tõttu muutunud raieplaani mõju
puidu hinnale, kinnitas RMK puiduturustuse valdkonna juht Ulvar Kaubi, et
kahjustusega aladelt saab samasuguseid sortimente nagu tavalisest
majandusmetsast, kuid kehvema puidu osakaal seal on oluliselt suurem. “Nendest
puudest, mis on pikali heidetud koos juurega, saab kätte ka kvaliteetse palgi.
Pooleks murdunud puudest saab paberipuitu ja küttepuitu, ladvapoolt võib saada
ka peenpalki,” kinnitas ta. “Turul on hetkel nõudlus kõikide sortimentide
järele ja muudatused puidu turuhinnas ei ole mõjutatud augustikuistest
tormidest.”

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2010. aasta 9 kuu
müügitulu ulatus 1,3 miljardi kroonini. Mullu samal perioodil teenis RMK
müügitulu 890 miljonit krooni, seega on kasv aastaga 46%.

RMK selle aasta 9 kuu puhaskasum on 296 miljonit krooni. See
on kuus korda suurem võrreldes sama ajaga mullu, mil kasum ulatus 47 miljoni
kroonini.

Valdav osa tuludest teeniti metsamaterjali ja
hakkpuidu müügist. Aasta esimese 9 kuuga müüs RMK 2 miljonit kuupmeetrit
metsamaterjali 1,26 miljardi krooni eest. Keskmiseks metsamaterjali
müügihinnaks kujunes 607 krooni kuupmeetrist, mis on 24% enam kui eelmisel
aastal.

RMK finants- ja administratsioonijuhi Anneli Viigi sõnul
mõjutas kolmanda kvartali tööd suve lõpus metsi räsinud torm ja selle
ulatuslike kahjude likvideerimine. “Sellest tulenevalt tegime ümber raieplaane
ning suurendasime piirkonniti lageraie ja sanitaarraie mahte,” sõnas Viik.
Kolmandas kvartalis müüdi metsamaterjali ja hakkpuitu 756 000 kuupmeetrit 512
miljoni krooni eest. Kolmanda kvartali keskmine müügihind ulatus 677 kroonini
kuupmeetrist.

Igaüheõigusel tuginevate looduskasutuse võimaluste pakkumiseks ja elanikkonna
loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK 2010. aasta 9 kuuga kokku 10,5
miljonit krooni.

2010. aasta eelarves prognoosis RMK selle aasta müügituluks
1,7 miljardit ning kasumiks 210 miljonit krooni. 9 kuu tulemuste põhjal on
kasumiprognoos juba praegu ületatud.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu
müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja
metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul
kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Anneli Viik
RMK finants- ja administratsioonijuht
anneli.viik@rmk.ee
Tel 676 7740, 501 4740
www.rmk.ee