AS Eesti Metsataim investeerib lähiaastail üle 2,8 miljoni
euro, et tõsta tootmismaht praeguselt kuni 6 miljonilt taimelt ligi
kaheteistkümne miljoni taimeni. RMK suurendab investeerimissuutlikkuse
tagamiseks AS Eesti Metsataim aktsiakapitali 600 000 euro võrra.
“Oleme Eesti Metsataime arengut planeerides olnud alati
valmis kiireks tootmismahtude kasvatamiseks ning täna on selleks selge vajadus,”
selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kelle sõnul peaks Eesti Metsataim
juba järgmisel aastal suutma tootmismahtu oluliselt kasvatada. “Tarnekindlust ja
kvaliteeti silmas pidades on see parim viis riigimetsade uuendamiseks,”
põhjendas Kallas.
Kokku plaanib AS Eesti Metsataim lähema kümne aasta jooksul
investeerida 2,8 miljonit eurot nii vajalikku tehnoloogiasse kui
infrastruktuuri. Uue täisvõimsuse saavutamisel suudetakse toota aastas 11 900
000 metsataime, neist 90% Eesti riigile kuuluvate metsade ning kümnendik Fin
Forelia OY tarbeks.
2002. aastal asutatud AS Eesti Metsataim on käesolevaks ajaks
saavutanud senised eesmärgid ja tootmismahud. RMK-s valminud metsauuenduse
strateegia kohaselt vajatakse aastaks 2015 täiendavalt umbes 5,5 miljonit
suletud juurekavaga metsataime.
AS Eesti Metsataim aktsionärideks on Eesti Vabariik (60%) ja
Soome riigimetsade valitseja Metsähallitus (40%). Pärast aktsiakapitali
suurendamist, milles kaasaktsionär ei osale, tõuseb Eesti Vabariigi osalus
69.9%-ni. Eesti Vabariigile kuuluvate aktsiate valitsejaks on Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK).
Lisainfo:
Tõnu Reim
AS Eesti Metsataim juhataja
Telefon 513 3104
e-post tonu.reim@eestimetsataim.ee
www.eestimetsataim.ee
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
Telefon 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
www.rmk.ee
Halupuumeistritel on võimalus saabuval
laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda
Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad
võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul
jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.
Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas
on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade
paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru.
Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse
kasutamine.
Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade
registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused
Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Auhinnalaua katavad RMK, Stokker, A. Le Coq ja
Lodjaselts.
Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud
setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala
tudengid.
Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi
halupuude tegemise traditsiooni, mis on üheaegselt nii tervislik, kasulik kui ka
keskkonnasõbralik tegevus.
Võistluse korraldamist toetab KIK, puiduga
varustab RMK, tööriistad toob Stokker.
Täiendav teave:
Henry Timusk
MTÜ Emajõe Lodjaselts
tel 51 47 678
henry@lodi.ee
www.lodi.ee
Sel nädalavahetusel korraldab RMK tasuta vabaõhuüritused
Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, millega pannakse punkt ÜRO
rahvusvahelise metsa-aasta sündmustele Eestis. Linastuvad Eesti metsa
teemalised animatsioonid, jagatakse glögi ja piparkooke, aga ka piiratud
koguses jõulukuuse raielubasid
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel külastati Eesti riigimetsade puhke- ja kaitsealasid lõppeval aastal üle 1,5 miljoni korra. “Detsember toob metsa kindlasti veelgi inimesi, sest vana traditsioon perega ise metsast jõulupuu tuua on viimastel aastatel uuesti tublisti populaarsust kogunud,” selgitas Kallas, kelle sõnul viidi mullu riigimetsast koju ligi 4600 jõulukuuske.
Tänavune metsa-aasta oli Aigar Kallase sõnul tähelepanuväärne seetõttu, et riigimetsa istutati kõigi aegade suurim kogus puid – kokku 13,4 miljonit istikut, enamuses kuused ja männid. Lisaks hooldas RMK noort metsa ca 31 000 hektaril, mida on pindalalt rohkem kui Võrtsjärve jagu.
Rahvusvahelise metsa-aasta viimased üritused leiavad aset sel laupäeval kell 17-18 Tallinnas Vabaduse väljakul ja Tartus Raekoja platsil ning pühapäeval kell 17-18 Pärnus Port Arturi platsil ja Jõhvis Maavalitsuse ees. Lisaks piparkookide, glögi ja raielubade jagamisele vaadatakse üheskoos ka animeeritud jutustust “Eesti metsa lugu”, millele loeb teksti Aarne Üksküla.
RMK korraldas tänavu sadakond rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud üritust, nende hulgas ligi 30 kontserti ja kaks perepäeva, millest võttis osa üle 8000 inimese. Aasta jooksul korraldati ka mitmeid konkursse, näiteks interaktiivsel metsaviktoriinil pani oma teadmised proovile 9307 õpilast. Üle 4000 õpilase käis kevadel metsa istutamas ja 8800 ehk enam kui kaks kolmandikku kõigist Eesti kuuendate klasside õpilastest koos õpetajatega kasutas võimalust osaleda RMK korraldatud sügisesel õppeprogrammil “Kohtume metsas!”.
2011. aasta oli ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline metsa-aasta, mille eesmärk oli tõsta elanikkonna teadlikkust metsandusest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandab 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
Telefon 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
Lisainfo metsa-aasta lõpetamise kohta:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
Telefon 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
Tänavu on RMK omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti.
16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse
eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne
juhendatud kuuseretke algust kohapeal.
„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel
klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda
planeerida,“ selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät ja lisas, et
kodulehel toodud kuusekohad on üheks võimaluseks. „Kõik need, kes on endale
sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust
puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.“ Selleks tuleb eelnevalt aga
kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole
looduskaitselisi piiranguid.
16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti
juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm.
Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja
otsitud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning
kojuviimise rõõm.
Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro
vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande
või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei
müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma
saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei
ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja
metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt
istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine
metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning
karistatav.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil
www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7532
või e-posti aadress kuuseke@rmk.ee.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske
ja kuuseretkedest võttis osa 1500 inimest. Üle poolte kuuskede eest maksti
mobiilimaksega.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning
korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatuse peaspetsialist
tel 676 7520, 520 5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee
Lisainfo juhendatud retkede kohta:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
Tel 513 7035
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 676 7033, 514 5954
e-post mari-liis.kitter@rmk.ee
www.rmk.ee
www.facebook.com/riigimets
Täna allkirjastatud koostööleppe kohaselt
teevad RMK ja sihtasutus Eesti Terviserajad koostööd riigimetsas asuvate
terviseradade korrastamisel ja väljaehitamisel. Riigimetsas paikneb üle Eesti 44
terviserada rohkem kui 300 kilomeetril.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on
eestimaalastele tervislike vabaaja veetmise võimaluste pakkumine RMK üks
prioriteete ning täna sõlmitud koostöölepe on aluseks riigimetsas tervisespordi
paremaks korraldamiseks. “Lepingu kohaselt hakkab RMK riigimetsas asuvatel, ent
mitte meie poolt rajatud terviseradadel üle Eesti teostama metsamajanduslikke
töid, mis on vajalikud terviseradade ehitamiseks, laiendamiseks või
korrastamiseks,” ütles Kallas ja lisas, et selleks, et leping ei jääks vaid
paberile pandi juba paika ka omavaheline töökorraldus ning kontaktisikud iga
raja osas, kes selgitavad vajalike tööde mahud ning
võimalused.
SA Eesti Terviserajad värske juhataja Jaak
Teppani sõnul on koostöölepet juba pikisilmi oodatud. „Eelkõige annab see
terviseradade haldajaile kindluse ning ühtsed alused edasiseks tegutsemiseks
radade hooldamisel ja arendamisel meie kõigi hea tervise tagamiseks,“ ütles Jaak
Teppan.
SA Eesti Terviserajad koondab ühe kaubamärgi
alla üle 80 terviseraja üle Eesti, mis paiknevad kokku ligi 800 kilomeetril ning
mida haldavad erinevad omavalitsused, mittetulundusühingud ja eraõiguslikud
isikud. Terviseradade võrgustiku on ellu kutsunud Eesti Energia, Merko Ehitus ja
Swedbank, et tagada kõigile eestimaalastele aastaringne tasuta
liikumisharrastuse võimalus looduses. Peaaegu pooled terviseradadest paiknevad
kas osaliselt või tervenisti riigimaal.
Sihtasutuse eesmärk on toetada Eestimaa
terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne ja tasuta
liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huvilistele. Eesti
terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud üle 22
miljoni euro, kohalike omavalitsuste (7,7 miljonit eurot), Eesti riigi (5
miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,5 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti
Terviserajad (3,2 miljonit eurot) vahendeid.
RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi
praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga.
Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies
Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK hallatavate matka- ja loodusradade pikkus on ligi 2000 km. RMK majandab 38%
Eesti metsadest.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
Tel 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
www.rmk.ee
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad
juhataja
Tel 515 3557
e-post jaak@terviserajad.ee
www.terviserajad.ee
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu, RMK ja Eesti Metsaselts korraldatud arvutijoonistuste võistlusel osales 4869 last, noort ja täiskasvanut, kes saatsid võistlusele 5339 pilti.
Selgunud on parimad:
– kuni 10-aastaste seas võitis 10-aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask)
– 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”
– Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas: “Mets on looma kodu”.
– täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”
Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever: tema juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autoreid) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).
Kümnendat aastat toimunud võistlusele saabusid seekord pildid 220 kooli õpilastelt ja õpetajatelt. Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: joonistaja.eenet.ee
Lisainfo arvutijoonistuste võistluse kohta:
Anne Märdimäe
Tel 730 2110
e-post anne@eenet.ee
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 676 7033
e-post Mari-Liis.Kitter@rmk.ee
Mart Kelk
Eesti Metsaseltsi projektijuht
Tel 5349 0286
e-post mart.kelk@metsaselts.ee
Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK) alustab Eesti ühe vanima, Endla raba
Toodiksaare sihtkaitsevööndi veerežiimi taastamistöödega, mis maksavad
kokku 573 000 eurot.
Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
RMK looduskaitseosakonna
projektijuht Kaidi Jakobsoni sõnul on Endla raba antud piirkonna veeseis
nõukogude ajast kuivendusprotsesside tulemusena nii madal, et ei
võimalda rabal õigesti funktsioneerida, muutes selle
suureks CO2 tootjaks. “Tööde eesmärk on suunata raba looduslikule
taastumisele, et turbasammal saaks jälle kasvada ning seeläbi
vastupidiselt hoopis kasvuhoonegaasi siduma hakata,” ütles Jakobson.
Endla looduskaitseala
loodusliku veerežiimi taastamise projekti esimeses etapis koostab
Eestimaa Looduse Fond Endla soostiku taastamiskava. 2012. aasta
veebruariks valmivas kavas hinnatakse Endla soomassiivide mõjutatust
kuivendusest ja määratakse tegevused soostiku looduslikkuse
taastamiseks.
Peale taastamiskava
valmimist tellib RMK Endla looduskaitseala Toodiksaare
sihtkaitsevööndile ehitusprojekti ning rajab tööde tõhususe hindamiseks
taastatavale maale ja sellega piirnevale looduslikule rabaalale
seirevõrgustiku.
Projekti lõpptähtaeg on 2014.
Suured rabad on Kesk-Eestis
Pandivere kõrgustiku lõunanõlval asuva Endla looduskaitseala
tunnusmärk. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest
eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala
idaosa rabad kuuluvad Eesti vanimate hulka, millest suurimad on
Linnusaare, Toodiksaare ja Kanamatsi raba.
RMK on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid
ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses
liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti
rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Kaidi Jakobson
RMK looduskaitseosakonna projektijuht
Telefon 5330 0655
E-post
kaidi.jakobson@rmk.ee
www.rmk.ee
Neljapäeval, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.
Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.
Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.
Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.
Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.
Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.
Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.
Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.
Konkursi žüriisse kuulusid: Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia, Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.
Lisainfo:
Märt Riistop
EMPL-i tegevjuhi asetäitja
tel 652 9398, mob 509 3056,
e-post mart.riistop@empl.ee
8800 ehk enam kui kaks kolmandikku kõigist Eesti kuuendate klasside õpilastest koos õpetajatega kasutas võimalust osaleda RMK korraldatud õppeprogrammil “Kohtume metsas!”.
Helen Luksi sõnul õpiti 18 RMK looduskeskuse läbiviidud programmidel praktiliste tegevuste kaudu märkama metsade elurikkust ning majandusmetsade seost meie igapäevaeluga. “Juhendajad jäid laste huviga väga rahule. Ei tasu karta õppeprogrammides käsitleda traditsioonilisi teemasid, sealhulgas ka metsamajanduslikke. Oluline on teema ilmestamiseks kasutada näitlikke vahendeid ja aktiivseid meetodeid,” ütles Luks. Jaanuaris-veebruaris toimuvad järgmised RMK talveprogrammid, mis on suunatud kõikide üldhariduskoolide õpilastele ja lasteaedade lastele.
“Kohtume metsas!” oli seotud kuuendate klasside kooliprogrammi loodusainete valdkonnaga, mis hõlmab enim metsa teemat. Lisaks programmi läbiviimisele kattis RMK osaleja transpordikulu kolme euro ulatuses ning pakkus osalistele lõkke ääres teed koos suupistega.
Tänavusel rahvusvahelisel metsa-aastal on RMK korraldanud mitmeid loodushariduslikke tegevusi. Kümnendat korda toimus interaktiivne metsaviktoriin, mis kogus rekordilised 9307 osalejat 809 klassist. Maikuus toimus üle-Eestiline metsaistutuspäev, kus osales 4000 õpetajat ja õpilast. Kuuekümnele riigimetsa hektarile pandi kasvama ligi 160 000 uut kuuske ja mändi.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.
Helen Luks
RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist
E-post helen.luks@rmk.ee
Telefon 502 4492
www.rmk.ee/loodusegakoos
www.facebook.com/riigimets
Tänavusel loodusfotograafide võistlusel „Vereta jaht“
tunnistati parimaks pildikütiks Karl Tammiste, kes tabas eheda stseeni
metsaelust: ilves äsja murtud metskitsega, põder tunnistajaks.
Vereta jahi korraldaja, Eesti Loodusmuuseumi
zooloogiaosakonna juhataja Tiit Hundi sõnul oli võidu saavutanud foto seekord
üsna eriline. „Võidutöö valikul sai žüriile otsustavaks asjaolu, et Tammiste
tabatud stseen oli harvaesinev ja kogu võistluse ajaloos unikaalne,“ lisas Tiit
Hunt.
Karl Tammiste võidupilt pälvis ka mitu eripreemiat. Eriauhinnad
pälvisid veel Indrek Ilomets (Looduse Omnibussi auhind) ja Ingmar Muusikus
(ajakirjade „Eesti Loodus“ ja „Looduse sõber“ auhinnad). Parima pildi
tänavusest jahisaagist metskurvitsast tegi samuti Karl Tammiste.
Võistluse jooksul, reede õhtust pühapäeva keskpäevani kaardistasid fotograafid
kokku 104 eri liiki looma ja lindu. Fotojahi käigus tehtud piltidest on žürii
valikul kokku saanud näitus, mis iseloomustab Jäärumetsa jahipiirkonna
maastikke ja selle asukaid. Näitus jääb avatuks Eesti Loodusmuuseumis (Lai tn
29a, Tallinn) kuni 27. novembrini.
XIV Vereta jaht toimus tänavu maikuus Pärnumaal, RMK
Jäärumetsa jahimajandi maadel. Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus
relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks
hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, vaid vaiksed
kaameraklõpsud. Fotokaameratega hiiliti ja varitseti väärilist saaki
varavalgest hilisõhtuni.
„Vereta jahti“ korraldavad MTÜ Vereta Jaht, RMK, Eesti
Loodusmuuseum ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud
sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, hunt, saarmas, metsis ja
metsnugis.
2011. aasta Vereta jahi fotonäitusele valitud pilte saab
näha siin: http://photo.rmk.ee/loodus/veretajaht2011
(palume tutvuda ka fotode kasutustingimustega: http://photo.rmk.ee/avaleht/kasutustingimused).
Lisainfo:
Tiit Hunt
Eesti Loodusmuuseumi zooloogiaosakonna juhataja
telefon 506 7488
e-post tiit@loodusmuuseum.ee