Testviktoriin (5.-9. klass)

RMK Elistvere loomapargis saab õuealal näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi ning siseruumides võib tutvuda erinevate närilistega, keda ka kodudes lemmikloomana peetakse. Kokku on Elistvere loomapargis 25 liiki imetajaid ja 2 linnuliiki. Kellega allpool loetletud loomadest ei ole võimalik tutvuda Elistvere loomapargis?

Mis või kes on pildil?

Eesti muinasjuttudes ja muistendites on juttu paljudest metsloomadest – kavalast rebasest, tugevast karust, targast siilist, kes õpetas isegi Kalevipoega. Jutte on hundist, hiirekesest, jänesest, konnast, sealt leiab ka hulga linde ja teisi elukaid. Meie rahvajuttude tegelaste hulgas pole aga kobrast. Miks vanarahvas koprast jutte ei pajatanud?

Mõned taimed jäävad äratuntavaks ka talvel, kui maapealsed osad on kuivanud. Mis on pildil?

Eestis valiti 2018.aastal rahvusloomaks hunt. Hunt on „metsasanitar“, kes looduslikes oludes murrab eelkõige haigeid ja nõrku loomi. Kui hunte on palju ja metsas saakloomi vähe, langevad ka koduloomad tihti võsavillemi saagiks. Miks hundid just suve lõpul ja sügisel palju koduloomi murravad?

Meie metsade levinuim lehtpuu – kask - on pioneerpuuliik, mis „külvab“ end kiiresti tühjaks jäänud maadele. Tuulega levimiseks on kasel tiibvili - kahel pool seemet on õhukesed lennutiivad (pildil). Kui palju kaseseemneid on 1 kilogrammis?

Vahel võib metsas kuivanud puu koore alt leida okaspuu-kooresiku tegutsemise jälgi. See on kuni 2 cm pikkune pruunikirju mardikas, kelle prisked kollakasvalged vastsed söövad okaspuude koore all, nende käigud koos näritud puupuruga on ka pildil näha. Milleks aga on kooresikul vaja sellist puidukiududest ümarat moodustist nagu pildil paistab?

Looduse paremaks tundmaõppimiseks on erinevaid liike  hakatud nende ühiste  tunnuste põhjal rühmitama. Nii näiteks nimetatakse kõiki lihasööjaid loomi kiskjateks, vaatamata sellele, et nad võivad kuuluda erinevatesse sugukondadesse. Mis ühendab selles loetelus olevaid taimi: pohl, talvik, leesikas, kukemari, lakkleht?

Viimastel talvedel on Eestis paljudes kohtades sadanud märga lund, mis kleepub ja koguneb puude okstele. Kuidas nimetatakse sellist metsakahjustust kui sulalumi koguneb puudele, eriti noortele ja tihedalt kasvavatele ning painutab nende tüved looka, vahel lausa maani. Kui lume raskus painutab puid pikemat aega, jäävadki tüved kõveraks ja korralikku puud neist enam ei saa.

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on mitu seemlat, neist vanim ja suurim Kullengal, Lääne-Virumaal. Mis on seemla?

Aino Perviku Kunksmoori – jutud räägivad heasüdamlikust, aga vahel ka üleannetu loomuga nõiast Kunksmoorist, kes tunneb taimi, keedab kibuvitsateed ja ravib maarohtudega. Katkend raamatust „Kunksmoor ja kapten ´Trumm“: „Tere,“ ütles Trumm külmast kangete huultega. „Ma sattusin siit hetkeks mööda minema ja mõtlesin, et astun hetkeks sisse.“ Trummi kaenla alt ilmusid nähtavale paberisse pakitud lilled. Need olid viimased õrnad ... õied. Trumm võttis paberi ära ja ulatas lilled kenasti kummardades Kunksmoorile.

„Noh,“ ütles Kunksmoor lilli vastu võttes. „Seekord on sul küll viltu läinud. ... /Sellel taimel/ korjatakse juuri, mitte õisi.“ Trummi nägu muutus väga õnnetuks. „ Aga kas nad pole siis ilusad?“ küsis ta. „Ah soo,“ ütles Kunksmoor. „Seda küll.“

Mis õisi tõi kapten Trumm Kunksmoorile?

Lendoravad elavad Euroopa Liidu maadest ainult Eestis ja Soomes ning siingi jääb neid kogu aeg vähemaks. Lendorav vajab elupaigaks vanade haavapuudega segametsi, sest pesapuuks on just vanad õõnsad haavad. Ka leiavad lendoravad sellistes metsades küllalt toitu. Mida lendorav sööb?