2020. aasta seenehooaja haruldased leiud: värviline lehtervahelik ja teised

Blogi
13.08.2020
Maria Plink

Seenehooaeg pole veel täiel võimsusega alanud, kuid juba teevad rõõmu huvitavad leiud. Kui kohtad haruldast ja veel koguni punasesse raamatusse kuuluvat seent ja veel esmakordselt, siis tunned ennast veidi otsekui Kolumbusena. Kuigi, kui nüüd mõelda, et tunda end Kolumbusena on miinimum, mis on siis maksimum?

Fotod: Anatoli Tarassov

 

 
Värviline lehtervahelik (Leucopaxillus tricolor). Sünonüümid: Clitocybe tricolor, Melanoleuca tricolor, Tricholoma tricolor
Värviline lehtervahelik (Leucopaxillus tricolor). Sünonüümid: Clitocybe tricolor, Melanoleuca tricolor, Tricholoma tricolor

See on suur lihakas kollakaspruun või ookerpruun seen, kareda kuni
30-sentimeetrise läbimõõduga kübaraga. Kübara alumine pool on plaatjas. Kübaraserv kooldub alguses sissepoole, hiljem sirgub. Seenejalg on paks, kübaraga ühte värvi.

Sageli juhtub, et teave selliste haruldaste seente nagu värviline lehtervahelik söödavuse
kohta on vastuoluline. Ühtedes allikates kirjutatakse, et seen ei ole söödav, teistes aga, et on söödav ja
koguni maitsev, mis aga neljanda kategooria puhul seaduskuulekate seeneliste jaoks polegi
oluline, kuna lehtervahelik on kaitsealune liik ja seda ei või korjata.

Kõige sagedamini öeldakse, et sel seenel on ebameeldiv terav
jahune lõhn. Mulle aga
nii ei tundunud. On seeni,
mis lehkavad hullemini.  

Ja ma ei saa kuidagi jätta mainimata veel ühte kaitsealust haruldast seent. See on juba neljas tänavu
avastatud eksemplar.

Grifola umbellatа, Polyporus umbellatus.
Grifola umbellatа, Polyporus umbellatus.


Seda seent võib kohata segametsas. Enamasti kändudel või vanade lehtpuude (tamm, pärn, vaher) tüvel, mõnikord aga ka neist üsna kaugel, nagu seegi kord.
Seda seent võib kohata segametsas. Enamasti kändudel või vanade lehtpuude (tamm, pärn, vaher) tüvel, mõnikord aga ka neist üsna kaugel, nagu seegi kord.


Seenel on palju helehalle või halle ümaraid kübaraid, mille jalad on alusel kokku kasvanud.
Seenel on palju helehalle või halle ümaraid kübaraid, mille jalad on alusel kokku kasvanud.

Metsas aga on praegu puravike teine laine. Minu tähelepanekute kohaselt on
see niisama võimas kui esimenegi … kuid ka just niisama ussitanud. Olen loomulikult kursis sellegagi, mis toimub Eesti naabruses
Venemaal Leningradi oblastis. Sealsed sotsiaalvõrgustiku teated on tulvil fotodest, kus toretsevad mitte lihtsalt suured, vaid lihtsalt meeletult suured
puravikusaagid! Mõned meie seenelised kõnelevad samuti sadadest korjatud puravikest. Kui nad peavad silmas ussitanud seeni, olen nendega nõus, kui aga
korralikke, siis tahaksin koos kuulsa teatrilavastajaga sõnada: „Ei usu!“ Muide, kaudse kinnituse oma arvamusele
leian turul käies, puravikke seal praktiliselt ei
müüda või kui müüakse, siis tühistes kogustes. 

Kui kõneleda teistest söögiseentest, siis praegu on metsas esindatud
praktiliselt kogu valik, välja arvatud harilikud külmaseened. Võrdlemisi palju on haavapuravikke, sagedamini olen hakanud nägema kasepuravikke. Kukeseeni leiab pidevalt. Siin-seal leian esimesi riisikaid – valgeriisikaid, porgandriisikaid, tavariisikaid, peitriisikaid, männiriisikaid. 

Üldiselt, minge metsa, seenesaagita te ei jää, vähemalt pannitäie korjate
kindlasti! Lisaks võite korjata mustikaid, sinikaid ja valminud pohli, näha suurepäraseid loodusmaastikke ja kauneid hetki, nagu näiteks see:

Liblikas päevapaabusilm (Nymphalis io) kogub nektarit hariliku vesikanepi (Eupatorium cannabinum) õiest.
Liblikas päevapaabusilm (Nymphalis io) kogub nektarit hariliku vesikanepi (Eupatorium cannabinum) õiest.

 

Edu teile!

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025