4. päev Oulu konverentsil
Neljas päev möödus soode taastamise lainel.
Täna oli põhiliseks eesmärgiks kuulata Timo Penttilä
ettekannet selle kohta, kuidas puistu harvendamine mõjutab hüdroloogiat
metsakuivendusest mõjutatud turbaaladel. Uurijad võrdlesid Põhja-Soomes olevaid
alasid Lõuna-Soome omadega, et uurida kliimast tulenevaid võimalikke erinevusi.
Tulemustest nähtus, et Põhja-Soome aladel ei olnud veetaseme ja raiejärgse puistu
tiheduse (0-15 m2/ha) vahel olulist seost. Samas Lõuna- Soome
aladel, kus kraavid olid taimestikku täis kasvanud omas puistu harvendamine
olulist mõju veetasemele. Juba keskmise intensiivsusega harvendamise põhjustas
veetasem tõusu ja muutis selle väga sõltuvaks vihmadest. Huvitav oli, et
harvendatud puistutes omas harvendamine allesjäänud puudele positiivset mõju
ning mõne aasta pärast kompenseeris allesjäänud puude võrastiku laienemine ja
juurdekasv eemaldatud biomassi ning mõjutas uuesti negatiivselt veetaset.
Soomlased järeldasid, et Lõuna-Soomes tuleb turbaaladel veerežiimi taastamiseks
teostada suhteliselt suurema intensiivsusega raieid. Arvestades Eesti
klimaatilist sarnasust Lõuna-Soomele tuleks Eesti soode taastamise planeerijatel
see endale kõrva taha panna.
Teine huvitav ettekanne oli Metsähallituse töötaja Maarit
Kaukonen poolt, kes rääkis sellest, kuidas Soome tulundusmetsades taastatakse
turbaalasid jahiulukite elupaikade parandamiseks. Peamine eesmärk on seotud Eestis
väga haruldase rabapüü elupaiga laiendamisega. Kuivendussüsteemide taastamisel
hinnatakse, kas kuivendusest mõjutatud raba on üldse metsanduslikult
perspektiivikas. Kui ei ole, siis rekonstrueerimisprojekti käigus suletakse
vanad kraavid ja sekundaarne mitteperspektiivne puistu likvideeritakse. Tegevus
on integreeritud kuivendussüsteemide rekonstrueerimise praktikasse ja seda
rahastatakse osaliselt jahimaade rendituludest. Vahemikus 2008-2013 on
taastatud ca 3000 ha märgalasid.
Meiegi võiksime sedalaadi praktika oma tulundusmetsadesse tuua
ja jahinduslikke ning ka marjamajanduslikke eesmärke silmas pidades taastada
metsanduslikult ebaperspektiivsed kuivendusest rikutud sood meie tulundusmetsades.
Parem reaalne marja- ja jahitulu kui lootusetu puidutulu püüdlemine.
Loodetavasti hr. Männiste on juba sel teemal soomlastega
mõtteid vahetanud ja lähiajal teeme mõne sammu majandusmetsas koos Kivisto
meeskonnaga.
