Aasta 2021 aasta puu on jälle kadakas

Blogi
22.01.2021
Maria Plink

Alanud aasta puu on taaskord kadakas (Juniperus communis). Taaskord sellepärast, et kadakas on ükskord varem seda juba olnud. Nimelt oli kadakas aasta puu ka siis, kui seda 1996. aastal esmakordselt valiti.

 

Nagu 1996. aasta Eesti Looduse esimeses numbris kadakast juttu tehes tabavalt märgitakse, siis on kombeks kadakast pikemalt juttu teha iga 10+ aasta järgi. Aasta varem kutsuti üles kadakat ka rahvuspuuks valima, aga sinna see asi on ka jäänud.

Kadakast olen ka siin blogis juba varem kirjutanud ja teen
seda edaspidi veel. Kadaka puhul on oluline tema liigirohkus, ülemaailmne lai
levik, rohke kasutus ja rikkalik folkloor. Nii mõnelgi neist teemadest kavatsen
ma selle aasta jooksul erinevaid Eesti kadakaid külastades pikemalt peatuda.  

Alustuseks üks teenimatult varju jäänud tähelepanuväärne
keerukadakas Tallinna lähedalt Keilast.  

 

Nädalavahetusel ettevõetud loodusretked kinnitasid
taaskord eriti markantselt vajadust leida külastamiseks alternatiivseid loodusobjekte
ja vähemkäidavaid radu ning huviväärsusi.  

Iseenesest on väga tore, et inimesed nüüd ka talvel
aktiivselt kodumaist loodust avastamas käivad, küll aga võiks ja peaks selleks
valima aega ning kohta. Nimelt sattusin ma Tallinna-lähedastel Kõrvemaa
matkaradadel sõna otseses mõttes ummikusse, kus loodushuvilised olid kitsa
metsatee lihtsalt kinni parkinud. Mis veel matkarajal toimus, seda ei julge
mitte arvatagi.  

Tavaliselt täheldab seda fenomeni, kus inimesed looduses
troppi kogunevad, seenehooajal, kus alati keegi ilmtingimata just sinu auto
kõrvale või taha pargib, mitte mõnisada meetritki eemale.

Eelkõige on selline konkreetse objekti ülekoormus halb
loodusele, teiseks on see küünarnukitunne tänaseid olusid arvestades
ebatervislik.

Mis rõõm on tulla loodusesse rahvamassi tunglema; kas ei
peaks see mitte vastupidi olema, et loodus on koht, kus sa rahus ja vaikuses
akusid laed? Muidu võiks ju lihtsalt kaubanduskeskusesse tuiama ja samme tegema
minna.  

Tallinna-lähedase alternatiivina pakun välja võimaluse
minna külastama Loigu keerdkadakat Keilas. See ebaõiglaselt vähe tähelepanu
pälvinud puukujuline kadakas väärib seda täna rohkem kui eales varem, sest
tuntuim säärane isend Kernus on kahjuks kuivanud.  

Loigu kadakas asub Keila kohaliku Keila Mudaaugu
loodusõpperaja vähemkäidavas otsas; ükski viit puuni ei too, küll aga leiab
selle kaardilt ja kaardi järgi orienteerudes ka loodusest üsna hõlpsalt üles.
Puu ise on tähistatud ja varustatud ka infotahvliga.  

Kaunikujuline 8,2 m kõrge kadakas on hinnanguliselt 150
aastat vana ja kasvab vana kiviaia ääres. Kuna tal on ümbermõõtu ligi poolteist
meetrit, siis võib teda julgelt puuks pidada küll. Sarnaselt Kernu kadakale
keerdub ka Loigu kadaka tüvi, aga teeb seda tavapärasest teistpidi – vastupäeva.  

Kui lähtuvalt Paldiski maanteest sama rada pidi
edasi Keila poole liikuda, siis läheb tee mööda vana karjateed üle Koolnu- või
Surnumäeks kutsutud raudosja mattunud vana rannavalli, mööda keskaegsest
paemurrust, mis on kahjuks käest ära lastud, kuni nõukogudeaegse Keila
tankodroomi juures Keila linna jõuab. Viimane nimetatud huviväärsustest on
kohalike seas populaarne koht nii koerte kui enda jalutamiseks, nii et olgu ka
siin antud ülerahvastushoiatus.

Ega muud kui kaart pihku ja uusi huvitavaid
kohti avastama!

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025