Aasta loom – kobras
Head kopra-aastat, mõnusat öösorriaastat,
toredat soomustindikuaastat, lustakat Wulfi turbasambla-aastat, värviküllast
lehitu pisikäpa-aastat ning muidugi vürtsikat madalsoomulla-aastat ja… Ühegi organisatsiooniga
kooskõlastamata lisaksin omalt poolt – suurepärast säga-aastat teile kõigile!
Aasta loom, nagu kõik teisedki sama
tiitliga pärjatud, peavadki olema alalises aasta kestvas rambivalguses nii
sõnas kui pildis ja kindlasti oleme seeläbi juba jõuludeks palju targemad
terioloogias, ornitoloogias, mükoloogias, botaanikas, pedoloogias-edafoloogias,
ehk veel dendroloogias ja muudeski valdkondades.
Foto: Jaan Künnap
Kobras pole Eestimaal alati elanud, viimane
loom kütiti 19. sajandi keskpaigas ja peale sada aastat kestnud vaheaega
taasasustati need Euroopa suurimad närilised 20. sajandi kespaigas Valgevenest
pärinevate loomadega ning samaaegselt hakkas piibreid saabuma ka ümbritsevatelt
aladelt.
Kopra-aasta alustuseks võiks vaadata üle
tööka looma “tehnilised andmed”:
- Sukeldumise
aeg: 5-6 minutit, maksimaalselt 15 minutit.
- Väljaheited: 2-3 cm läbimõõduga kollakad pabulad.
- Tüve pikkus: 75-80 cm.
- Keha kaal: Raskeim püütud isend Eestis kaalus 33.5 kg.
- Saba pikkus: 27-30 cm.
- Eluiga: Tavaliselt 7-8 aastat, kuni 25
aastat.
- Innaaeg: Veebruari lõpp-märtsi algus.
- Pojad: 1-4, sünnivad mai lõpus juuni alguses,
sündides nägijad ja karvased ning ujuma õpivad
esimestel elutundidel.
- Nisad: 4.
Iseärasused:
- Kopra suu sulgub lõikehammaste taga nii, et loom saab ilma, et vesi suhu
voolaks, vee all närida.
- Piibri tagakäpa
neljanda varba küüs on lõhestunud kaheks, mis on vajalik karvkatte eest
hoolitsemiseks ja parasiitide eemaldamiseks.
- Koprapere
langetab talve jooksul kuni 300 väikest puud.
- 25 cm
läbimõõduga puu langeb vähem kui nelja tunniga, ( Saaremaa koprakaameras langes
6 sm läbimõõduga katseks oja kaldasse torgatud paju 10 minutiga).
Aasta looma
tegemisi kuhilpesa juures või kopratammil saame loodetavasti reaalajas
veebikaamera vahendusel jälgima hakata,
kui käes on kobraste innaaeg.
Loe lisaks
Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.
Juuli lõpus külastas Läänemaal asuvat Leidissood 21-liikmeline Saksamaa tudengite ja õppejõudude rühm Greifswaldi Ülikoolist, et tutvuda Eesti märgalade taastamise kogemusega. Õppeekskursiooni juhtis professor Gerald Jurasinski koostöös Michael Succowi Fondiga.