Aasta looma aastaring

Blogi
12.01.2016
merike.bezrodnaja

Aasta looma valimise traditsioon ei ole olnud pikk. Esimene
katse valida aasta loom ulatub üheksa aasta taha, kui 2007. aastal pidi just
mägrast saama selle tiitli kandja. Väärt mõte jäi toona soiku ning lootus mägra
elust-olust põhjalikumat kajastust saada päädis vaid võimalusega osta poest
õlut nimega Mäger.

Aasta looma hakati valima 2013. aastal. Esimeseks “pääsukeseks” aasta looma reas sai hall hunt,
2014. aastal viiger ning läinud aastal metssiga. Hea koostöö tulemusena
lõunanaabritega valiti möödunud aastal ka Lätis aasta loomaks metssiga ja nüüd
mäger. Ehk kujunebki sellest palju aastaid kestev rahvusvaheline traditsioon.
Mägra-aastal on ka fotovõistluse “Vereta jaht” jahiloomaks valitud mäger.

Mägra aastaring algab taliuinakuga urus paiknevas pesas, mis
on vooderdatud sambla, lehtede ja rohuga. Talve jooksul käib loom mõned korrad
uru ees värsket õhku hingamas, kuid ärkamine ja pikemad jalutuskäigud urust
eemale võetakse korraliku talve puhul ette alles märtsis. Möödunud aasta soe
talv tõi üllatuseks mägra urust poole kilomeetri kaugusel oleva hirvekaamera
ette juba jaanuari viimasel päeval. Kevadeks on loom kulutanud kogu talvise
rasvavaru ja kaotanud mitmed kilogrammid kehakaalust.


Mäger Saaremaal. Foto: Jüri Pere

Märtsis-aprilli algul sünnib mägral keskmiselt kolm pimedat
poega, kes saavad nägijaks kuu möödudes. Aega kulub veel kuni kuu, kuni
titekarvas pojad end uru ees näitavad.

Aprillis võtavad mägrad ette suurpuhastuse – vana
pesamaterjal veeretatakse selg ees pesast välja ja samal moel tuuakse sisse uus
parasiitidest puhas pesavooder. Urusüsteemi laiendamiseks kaevatakse välja
pinnast. Pesamaterjali vahetab usin loom suve jooksul mitmeid kordi.

Paaritumine algab juunis ja võib leida aset veel ka
septembris. Loote arengus on seisakuaeg ehk latentsusperiood, mis võimaldab
poegadel sündida õigel ajal – kevadel.

Sügis on mäkradele nuumamise aeg, et saaks naha alla piisava
rasvavaru kevadeni toimetulekuks. Siis võib mäkru näha ka kaerapõllus vilja
lätsutamas. Vihmaussid, putukad, konnad, roomajad, seened, marjad, juurikad jt
toiduobjektid, kes kiiresti eest ära ei jookse, aitavad mägral kasvatada
talveks paksu rasvakihti.

Sügisel on kutsikad võimelised iseseisvalt elama, kuid
jäävad siiski sünniurgu ema juurde ka talveks.


Väljavõte RMK
mägrakaamerast 2014. aastal

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025