Aasta sammal 2020 on harilik valvik

Blogi
16.01.2020
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Harilik valvik on väga dekoratiivse ja iseloomuliku välimusega lihtsalt määratav sammal – püüab pilku ja lausa kutsub paitama.

Aasta samblale harilikule valvikule (Leucobrym glaucum) meeldib elada merelisema kliimaga niiskemates metsades, nii et teda võib Eestis kohata peamiselt Lääne-Eestis ja saartel.

Harilik valvik kuulub kaksikhambaliste sugukonna valvikute perekonda ning on teadaolevalt  ainus valvikuliik Eestis. Euroopa parasvöötmest leidub neid veel kaks liiki ja suurem osa valvikuliikidest kasvab sootuks palavvöötmes.

Tema kasvukohad näivad juhuslikud selles mõttes, et neid kasvab nii kuivades palumännikutes kui ka soostuvates okas- ja segametsades või hoopis märjas lodus.

Harilik valvik
Valvik

Valviku silmatorkava valkjasrohelise värvuse taga on erilise ehitusega samblalehekesed, kus klorofülli sisaldavad rohelised rakud on ümbritsetud seest tühjadest rakkudest, mis peegeldavad liigset valguskiirgust ja aitavad samblal niiskustasakaalu hoida.

Valvik

Valvik moodustab metsa all erineva suurusega mättaid või padjandeid, mis võivad laiuda kuni pea ruutmeetristel lappidel ja olla kuni meetri kõrgused. Kuna sammal kasvab umbes ühe sentimeetri aastas, siis võivad sellised mättad olla aastakümneid vanad.

Valvik
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026