Algas hirvekaamera 13. hooaeg

Blogi
17.11.2025
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Hirvekaamera on taaskord otseeetris, ikka endisel tuttaval söödaplatsil Saaremaal Tehumardi kandis. Nüüd näeb punahirvede tegemisi hundi silmade kõrguselt oluliselt paremas video- ja helipildis, mida võimaldab uus kaamera puhta heli ja 4K videopildiga. Teinegi muutus on aset leidnud, nüüd kannab hirvede toidu eest hoolt ning vahetab pimedatel talvekuudel akusid Uno “mantlipärija” Risto.

Vaata hirvekaamera otseülekannet SIIT!

Hirvekaamera fännidele meenutaks mäluvärskenduseks seda, kuidas praeguseks hiiglaslikuks kasvanud hirvepopulatsioon Saaremaal alguse sai. Esimesed kolm hirve panid Saaremaal sõrad maha 1965. aasta märtsikuus Loode metsas, need loomad toodi Venemaalt Voroneži metsadest. Aastaid hiljem toodi lisaks viis hirve Lätist Ugale piirkonnast ja tosin looma Gauja rahvuspargist. Abruka saarelt on nii mõnigi hirv omatahtsi Saaremaale tulnud ning küllap on neid saabunud ka Hiiumaalt.

Seltskond hirvelehmi kaamera ees
Seltskond hirvelehmi kaamera ees

Hirved juba käivad söödaplatsil, kaamera kolme testpäeva jooksul on platsi külastanud hirvepullid, hirvelehmad ja vasikad ning ka rebane käis korra uudistamas, mida ninaesiseks pakutakse.

Hirvepull
Hirvepull

Siiski käib praegu platsil veel vähe hirvi, aga ilmade jahenedes saabub siia üha uusi ja uusi erinevaid hirvenägusid ning ehk ka muid metsaelanikke. Ei olegi praeguseks veel kuulnud midagi kahest hundist, kes eelmise hooaja jaanuaris külastasid hirveplatsi lausa neljal korral. Need olid muidugi eelmise hooaja eredaimad hetked. Lisaks saime veel kuulda, et hirved võivad huntidega lähedalt suheldes teha senikuulmatut häält, mis ei olnud isegi Eestimaa hirveuurijate ning teiste terioloogide kõrvu kunagi kostnud. Lootus jääb, et hundid tulevad ka sellel hooajal meeldejäävaid ja põnevaid hetki korraldama…

Hirvekaamera
Hirvi võib kaamera ees aegajal kohata ka päevavalges
Uus hirvekaamera moodul
Uus kaameramoodul
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026