Algasid Saikla jääksoo korrastamistööd

Blogi
28.09.2019
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

2019. a septembris algasid tööd Saaremaal Saikla jääksoo korrastamiseks. Tööobjekt on 139 ha suurune. Raadatakse 93 ha puistuid, puudest puhastatakse 9 ha kraavitrasse, suletakse 26,2 km kraave, likvideeritakse 4,3 km kraavivalle ning rajatakse 22 paisu. Töid teostab RMK hanke võitnud Timberston Ehitus OÜ. Tööde maksumus on 212076 €, millest 15 % kaetakse RMK eelarvest ning ülejäänu EL Ühtekuuluvusfondist.

Juba 2015. a valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituudi koostatud korrastatavate jääksoode aruanne. Vastavalt MTÜ Eesti Märgalade Ühingu eriala asjatundjate koostatud metoodikale valiti üle Eesti 2000 ha ulatuses korrastamiseks sobivaimaid jääksoid ning üheks valituks osutus ka Saikla jääksoo Saaremaal.

Täpsustavad välitööd, korrastamistööde projekti tellimine, projekteerimine ning vajalike kooskõlastuste saamine võtsid kõik aega ning 2019. a teisel poolel jõutigi tööde teostamiseni. Korrastamistööde projekti koostas AS Maa ja Vesi.

Valdavalt nõukogude ajal või vahetult peale selle lõppu on turba kaevandamise lõppemisel maha jäetud umbes 80 tootmisala pindalaga ligikaudu 9800 ha. Kaevandamisega rikutud rabades on säilinud jätkuvalt kuivendavalt toimivad kraavid, avaldades sellega keskkonnale olulist negatiivset mõju (eralduvad kasvuhoonegaasid, suur tuleoht, loodusalade killustumine, rikutud veerežiim, ökoloogilise elukeskkonna muutus, liigirikkuse vähenemine).

Korrastamise tulemusena peaksid jääksoodest edaspidi kujunema hooldusvabad sekundaarsed ökosüsteemid, mille veerežiim oleks võimalikult sarnane looduslikule veerežiimile ning väheneks või lõppeks jääkturba mineraliseerumine.

Saikla jääksoo korrastustööde ala
Saikla jääksooks nimetatakse Marjassoo kaevandatud osa. Asub see Kuressaare-Virtsu maanteest põhja pool Väike-Rahula küla maadel. Punasega on märgitud korrastustööde ala.
Saikla jääksoo
Jaanuar 2017. Eemalt vaadates nagu polegi väga viga. Tegelikult peidab see ala kitsaid kuid üsna sügavaid kuivenduskraave.
Kaevandamisala kuuivendamiseks rajatud kraavid
Jaanuar 2017. Vaadates teise nurga alt näeb kaevandamisala kuivendamiseks rajatud kraave.
Kraavi kukkumise tagajärjel hukkunud põder jäätunud kraavis
Pealtnäha isegi väikesed kraavid on tegelikult ohtlikud. Siin on Saikla jääksoos kraavi kukkunud ja seetõttu hukkunud põder.
Lumikatte all kuivenduskraav, lumel näha noore hundi jäljerida
Talvine vaade kuivenduskraavile Saikla jääksoos. Kraavi põhjas on noore hundi jäljerida.
Kased
Need ei ole luited. Omaaegsed tootjad on maha jätnud kümneid suuri turbaaunasid. Mingil ajal on töö järsult lõpetatud.
Tootjatest maha jäänud töövahendid
Tootjatest maha jäänud töövahendid

Tootjatest maha jäetud “varandus”. Ka see tuleb töö käigus koristada.

Jäänuk kaevandamisala teenindusteest
Jäänuk kaevandamisala teenindusteest.
Vaade objekti põhjapiirilt
2019. a septembris algasid korrastustööd. Pilt on objekti põhjapiirilt, taga on looduslikus seisundis säilinud Marjassoo. Rabaalalt raadatakse üle 3 m kõrgused puud. Kraavid täidetakse turbaga.
Inimtegevusest rikkumata Marjassoo
Inimtegevusest rikkumata Marjassoo osa vaadatuna taastamisala piirilt.
Sulgemisele minev kraav
Sulgemisele minev kraav

Jääksoos on ka kraave, millest üle ei hüppa. Paneme kinni.

Lai roomik turbasel pinnal
Lai roomik turbasel pinnal

Turbasel pinnal saab tegutseda vaid laiade roomikutega. Lindi laius on 1,20 m.

Raadatud ala laia roomiku jäljega
2019. a raadatud ala. Lai roomik jätab vähemärgatava ja kiiresti paraneva muljumisjälje.
Suusajäljed
Jäljed Marjassoo tehisjärvel. Järv tekkis turba kaevandamise tagajärjel. Pilt on tehtud 2018. a välitööl.

Kirjutan siis jälle kui paisude ehitamine on kusagile jõudnud.

28.09. 2019 Saarte Hääl kirjutab: https://saartehaal.postimees.ee/6788759/rmk-alustas-saikla-jaaksoo-taastamistoodega

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK joonistusvõistluse parimad tööd trükitakse postkaartideks

RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsapostkaart sõbrale“ parimad on välja valitud ning need trükitakse postkaartideks.
23.01.2026
Loe edasi
Metsamees

Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid 

Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks  ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada.
21.01.2026
Loe edasi