Algasid Valgeraba taastamistööd

Blogi
23.08.2016
Priit Voolaid
looduskaitsetööde planeerimisjuht

Soomaal Raba tee ääres on harvesterid metsa lõikamas. Tee ääres kasvava metsakardina taga asub Valgeraba ja raied on seotud raba servakoosluste taastamisega.

Ajalooliselt on siin asunud oluliselt hõredamad ja valgusküllasemad siirdesoometsad ja lagedad servamäred. Tänaseks on need asendunud valdavalt kõdusoometsadega. Raietega kujundatakse puistu struktuur varasemaga sarnasemaks. Jälgitakse, et puistute koosseis oleks mitmekesine ja alale jääksid elurikkuse seisukohast olulised elemendid – surnud püstised puud ja tüükad ning lamatüved. Harvendamise puhul toimub metsa liituse vähendamine domineeriva männi ja 2. rinde kuuse väljaraiega. Kanaliste varjevõimaluste säilimiseks jäetakse maani ulatavate okstega kuuski arvestusega 10 puud hektarile. Kaskesid üritatakse säästa.

Kohtades, kus varem esines üksikpuudega lagekooslus, taastatakse raadamise läbi nende endine avatus. Loomulikult jäetakse alles eelmise põlve vanad puud.

Raiel on ka oluline roll soo hüdroloogia taastamisel. Puude harvendamisega vähendatakse transpiratsiooni ja samuti jõuab rohkem sademeid maapinnani. Kokkuvõttes suudame seeläbi veebilanssi veelgi rohkem pluss poolele kallutada, mis on kriitiline eeltingimus taassoostumise kiirendamisel.

Koos kraavide sulgemisega on Valgeraba taastamistööde mahuks ca 413 hektarit. Raietega kujundatakse puistuid kokku ca 200 hektaril.

Järge ootavad Soomaal veel Kuresoo, Riisa, Kikepera ja Öördi rabade servakoosluste taastamised.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Tõrva kogukond ja RMK jõudsid koostöös riigimetsa tervikkavani

Tõrva vallavalitsus kinnitas eelmisel nädalal riigimetsa tervikkava. Kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöö tulemusel on kirja saanud ülevaade vallas asuvast riigimetsast.
13.03.2026
Uudis

RMK taastab 500 hektarit märgi pärandniite üle Eesti 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab ulatuslikku märgade pärandniitude taastamist, mille käigus parandatakse nende looduslikku seisundit kokku 500 hektaril üle Eesti.  
12.03.2026