Eesti mets räägib Eesti lugu ehk põnevaid paiku matkateede äärest

Blogi
01.09.2018
RMK

RMK matkateede äärde jäävad mitmed põnevad paigad, mis
lisaks looduse ilule ning vaheldusrikastele maastikele jutustavad nii mõndagi
möödunud aastatest.

Tekst:
Triin Kusmin, Ajakiri Metsamees

RMK matkateede äärde jäävad mitmed põnevad paigad, mis
lisaks looduse ilule ning vaheldusrikastele maastikele jutustavad nii mõndagi
möödunud aastatest.

RMK on rajanud matkateede võrgustiku, millel on tänaseks
kaks haru: OanduAegviidu-Ikla (375 km) ja PerakülaAegviidu-Ähijärve (820 km).
Töö käib RMK matkatee kolmanda haru kallal Penijõelt läbi Aegviidu Kauksisse.

Tänapäeval oleme harjunud sellega, et looduskaunites
kohtades, kaitse- ja puhkealadel on võimalus külastada kohalikku loodust ja
kultuurilugu tutvustavaid õpperadu. Loodusradadel liigutakse nii üksi, pere kui
ka sõpradega. Millal aga hakati Eestis laiemale avalikkusele matkamiseks ja
looduse tundmaõppimiseks mõeldud radu loodusesse märkima?

Esimesed õpperajad

Esimesed teadaolevad sellesuunalised mõtted on pärit 1934.
aastast, kui Eesti Turistide Ühingu kuukirjas Turismi Teataja kirjeldati
kavatsust suvel Pühajärve Turistide Kodu ümber Väiksele Munamäele, Apteegimäele
ja Linnamäele viivad teed eri värvidega loodusesse märkida. Matkateid
tähistavate värvide selgituseks oli plaanis Otepääle ja Pühajärvele püstitada
infotahvlid ning edaspidi joonistada raudteejaama seinale ümbruse kaart, millel
teed samade värvidega tähistatud. Kahjuks pole teada, kas plaanitu ka teoks
tehti või jäi see kõigest kavatsuseks.

Esimeste õpperadade planeerimisel oli suur osa Tartu
üliõpilaste looduskaitseringil ning Jaan Eilartil. 1957. aastal võeti vastu
esimene riiklikult looduskaitset puudutav õigusakt nõukogude ajal – seadus
„Eesti NSV Looduse Kaitsest”, asutati esimesed looduskaitsealad ja kehtestati
üksikobjektide kaitse. 1958. aastast hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis ning
Eesti Põllumajandusakadeemias (EPAs) õpetama looduskaitset. Hoo sai sisse ka
kodu-uurimisliikumine. Kõik see lõi soodsa pinnase õpperadade rajamise mõttele.

1962. aastal kavandas Tartu Ülikooli geograafiadiplomand Kai
Kaare õpperaja Tilleorus. Sellest ilmus kirjeldus Tartu Üliõpilaste
Looduskaitseringi esimeses uurimuste kogumikus „Looduskaitsealaseid töid”
(1963). 1964. aastal koostas Jaan Eilart Neeruti õpperaja näidisskeemi, mis
ilmus ka ajakirjas Eesti Loodus (nr 2, 1964). Järgnevatel aastatel ilmus
mitmeid diplomitöid loodusradade projektide ja skeemidega nii Tartu Ülikooli
geograafiateaduskonnas kui EPA metsamajanduse erialal. Enamik neist jäi aga
looduses tähistamata ning välja ehitamata.

Õpperadade rajamisel kujunes murranguliseks 1972. aastal
Helve Käärik-Pai ning legendaarse metsa- ning loodusemehe Vello-Taivo Denksi
kavandatud Paganamaa õpperada, mis valmis Looduskaitse Seltsi vabariikliku
kokkutuleku puhuks. Tegemist oli ühe esimese looduses tähistatud, täielikult
väljaehitatud ning infomaterjalidega varustatud õpperajaga Eestis. Paganamaa õpperajast
sai näidisala, mille põhjal tutvustati õpperadade rajamise metoodikat ning
selle rakendamist laiemalt. Samal aastal rajati Käsmu õpperada vastloodud
Lahemaa Rahvuspargis, mis samuti kui Paganamaa õpperadagi, on ajaproovile vastu
pidanud ning tänapäevalgi kasutuses.

Paganamaa õpperada –
üks esimesi

Paganamaa õpperajal sai valida 5-,7- ning 10-kilomeetrise
ringi. Laagri- ja parkimisplats avati kaitsealast pisut eemal, Krabi Veskijärve
ääres männikus. Laagriplatsile oli üles pandud õpperadade skeem ja kirjeldus.
Raja põhivariandi tähiseks oli puutüvedele ning kividele kantud kollane triip
(näitas ka raja kulgemise suunda) kahe laia valge triibu vahel, lisalõik oli
märgitud samal viisil sinise triibuga.

Nummerdatud postidega varustatud huvipunkte oli Paganamaa
õpperaja pikemal variandil kokku 19. Rajal tutvustati nii Paganamaa kauneid
maastikke ja loodust kui kodulugu, esitledes neid ühtse tervikuna. Raja
kirjeldus ilmus Eesti Looduskaitse Seltsi välja antud voldikus.

Võru Metsamajand ehitas parema vaate saamiseks Raadi mäele
20 m kõrguse vaatetorni. Krabi koolist oli matkajatel võimalik rajale kaasa
saada õpilasest matkajuht, sel eesmärgil oldi suvevaheajalgi puhkepäeviti
koolimaja juures valves. Koolimajas oli kodulootuba ning koolimetskonna majas oli
kokkuleppel võimalik ööbida.

On märgilise tähtsusega, et RMK tänapäevane kogu Eestit
läbiv matkatee kulgeb osaliselt mööda 1972. aastal rajatud Paganamaa õpperada,
võimaldades matkata mööda esimesi samme Eesti õpperadade loomise teel.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025