Kui loodus- ja kultuurisõber mööda kesksuvist Eestit ringi sõidab, siis torkab talle kindlasti silma vanade parkide lehiserohkus. Valdavalt on tegu euroopa (Larix decidua) ja siberi lehistega (Larix sibirica), aga vahetevahel on nende sekka täiesti ootamatus kohas ära eksinud ka mõni tõeliselt põnev leid, nagu näiteks eurojaapani lehis.
Maailmas paljude nimede all tuntud eurojaapani lehis (Larix x marschlinsii Coaz (1917). syn. Larix x henryana Rehder (1919); Larix x eurolepis A. Henry (1919) nom. illeg., L. x hybrida Farqhar ex Rehder (1917)) on pilkupüüdev kiirekasvuline pargi- ja metsanduskultuur, millega on Eestiski juba aastakümneid katsetatud.Eurojaapani lehis on hübriidne
puuliik, nagu viitab eestikeelne paralleelnimetus hübriidlehis või ka
värdlehis. Eurojaapani lehis on euroopa (Larix decidua) ja jaapani (Larix
kaempferi) liigi hübriid, mis on kasvatatud jaapani lehise käbialges arenenud
seemnest ja tolmeldatud euroopa lehise õietolmuga. Teaduslikult
kirjeldati säärast liiki esimest korda natuke rohkem kui sada aastat tagasi
1917 Šveitsis ja uus hübriidliik äratas kohe palju tähelepanu, sest kasvas
erakordselt kiiresti – tänane hinnang on, et eurojaapani lehis saab raieküpseks
juba 25-aastaselt, millega ületab näiteks hariliku kuuse kasvukiirust enam kui kaks
korda, ületades samas kuuske ka puidukvaliteedilt.
Kõige rohkem leidub eurojaapani lehiseid Tallinna parkides ja paljud neist on kindlasti kunagi Kadriorus tekkinud hübriidi järeltulijad. Vanimad ja suurimad eurojaapani lehised kasvavad täna Tallinnas pisikeses kvartalisiseses Cederhelmi (ka Cederhilmi) suvemõisa pargis, kus igaüks nendega lähemat tutvust saab teha.
Esimene eurojaapani lehis fikseeriti kirjalikult alles1954.aastal Saaremaal. Isetekkelisi hübriide, kelle järglasi on hiljem juba teadlikult kultiveeritud, on siin-seal Eestis; esimesed seemnetootjatelt tellitud seemned hakkasid Eestisse jõudma alles 1980ndatel aastatel.