Jälgides kalakaameras
toimuvat, võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur
katsumus ja hädaorg.
Isekeskis jagelemine ja
kaldalt saabuvad ohud jätavad forellidele elutähtsa asja ajamiseks vaid
lühikesed hetked. Emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning
pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid, liigikaaslastest “kiilupoisse”. Pimedal ajal
on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna
tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama. Seni pole siin veel
keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli
otse pesalt. Võimalik on seegi.
Kalakaamera näitab kudemisajal pilti RMK Põlula kalakasvandusest. Otsepilti näeb siit
Ohtratest vaenlastest ja
häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal
nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas
vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell
puuduks. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel
aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas
käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi
merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel. Kudeajaks värvuvad isasel
jõeforellil kõhupool ja lõpuskaaned kollakaks.
Suur arktiliste lindude ränne Matsalu lahe põhjakaldal Haeskas Tuulingu rannaniidul on nüüdseks küll läbi, kuid hiliseid rändajaid tuleb eetrisse veel ka detsembris ja kui väga külmaks ei lähe, jagub neid ka jaanuarikuusse. Need rändajad on eelkõige veelinnud ja värvulised.
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.