Haeska rändekaamera ees peatub endiselt mitmeid linde

Blogi
12.12.2025
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Suur arktiliste lindude ränne Matsalu lahe põhjakaldal Haeskas Tuulingu rannaniidul on nüüdseks küll läbi, kuid hiliseid rändajaid tuleb eetrisse veel ka detsembris ja kui väga külmaks ei lähe, jagub neid ka jaanuarikuusse. Need rändajad on eelkõige veelinnud ja värvulised.

Veepiiril ja madalas vees on tänagi viuparte, sinikael-parte, jääkosklaid, kühmnokk-luiki, kajakaid ja teisi, mõned kiivitajad konutavad rannas ning eile oli näha kuldnokki ja laulurästaid. Laululuikede salgad on alles tulemas. Seega ei ole kaugeltki igav meri ja tühi väli – vaatamist jagub küll.

Tohutu valgepõsk-laglede ränne lõppes oktoobri lõpus ja pärast seda sai tuurid sisse kiivitajate ränne. Näiteks 7. novembril oli neid siin rannaniidul korraga umbes tuhatkond lindu. Samal päeval silmasin niidul kiivitajatega koos rändavaid plüüsid. Seda linnuliiki pole ma siin enne märganud, aga küllap on neid siin rannaniidul varemgi peatunud, sest on ju Matsalu lahe rannad üks olulisemaid paiku rändavate plüüde vaatlemiseks.

Plüüde salk koos kiivitajatega looduskaamera ees
Plüüde salk koos kiivitajatega

Plüü (Pluvialis squatarola) meil ei pesitse ja on Eestis üsna vähearvukas läbirändaja. Oma nime on lind saanud häälitsuse “plüüüü” järgi. See arktilistes piirkondades pesitsev kurvitsaline on pikamaarändur ja tema teekond Arktikast lõunapoosematesse talvituspaikasesse võib olla enam kui 7000 km pikk. Plüü rannikuäärsed talvitumispiirkonnad ulatuvad Põhja-Iirimaast kuni Guinea-Bissau randadeni.

Plüüd, keda me rändel näeme, on tagasihoidlu sulestikuga linnud nagu paljud kurvitsalised, kuid pesitsusajal tõmbavad nad selga väga kontrastse must-valge hundsulestiku. Plüüd pesitsevad avaratel tundraaladel maapinnale kraabitud lohus, mis on vooderdatud sulgede, samblike ja kuiva rohuga.

Plüü kümbleb vees
Plüü kümblemas

Loomadest on seni rannaniidul nähtud peamiselt rebaseid, kährikuid ja halljäneseid, korra ka ilvest ning ainult pimedal ajal, kuigi, nojah, ongi peaagu kõik see aeg pime. Kui õues läheb päris pimedaks, keeran kaamera idasuunda, et kiviaed näha jääb ja lootes, et ehk tuleb mõni elukas kiviaia seest midagi otsima või lihtsalt kulgeb aiaservapidi kuhugi, eks näe.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid 

Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks  ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada.
21.01.2026
Uudis

Erko Soolmann: RMK mudel on hoida palgal teadmisi, teenuseid on efektiivsem tellida

RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni ütles intervjuus Vikerraadiole, et organisatsioonis on eeskätt vaja hoida teadmisi ja tööde juhtimisoskust, vajaminevaid teenuseid on efektiivse rahakasutuse vaates mõistlik sisse osta.
20.01.2026