Harilaiu elupaikade taastamise ekspertarutelu Saaremaal
5. mail külastas kitsam ring eksperte Harilaiu taastamisala. Arutleti tehtud töö ja tulevikuplaanide üle.
5. mail sai Harilaiul kokku kitsam ring eksperte RMK-st,
KA-st ja KKM-st, et vaadata üle Harilaiul tehtud tööd ja arutleda tulevikuplaanide üle.
Esiteks peab mainima, et meeldiva üllatusena oli RMK
turustus suutnud likvideerida kõik hakkematerjali virnad, mis veel aprilli
alguses mõlemal pool teed kõrgusid. Kuuajatagune prognoos oli, et virnad jäävad
sinna sügiseni. Nüüd on vaja veel likvideerida hakkematerjali virnade põhjad ja
siluda Harilaiu kaelale jääv teeosa. Kui see on tehtud, siis annavad
külastajale tehtud tööst Harilaiu kaelal aimu vaid raiealal paiknevad madalad
kännud. Kuna vald oli lasknud hööveldada Harilaiule mineva tee, siis oli ka
sõit Harilaiule harjumatult meeldiv.
Sisulise külje pealt olid eksperdid töö tulemusega väga
rahul. Töö tulemusena on avatud maastiku osakaal vahetult randlaga külgnevas
osas oluliselt suurenenud. Kännud on kõikjal madalad ja elupaiga tingimused avatud
rannikumaastiku liikide jaoks on ilmselgelt läinud paremaks.
Fotod: Harilaiu edelarannik, mis enne tööde teostamist oli kaetud männikuga ja vaade teelt merele oli kinnikasvanud.
Foto: Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) – liik, kes kindlasti võidab maastiku avamisest
Samuti tõdeti,
enamusele alast on puistu mõjul liivale kujunenud toorhuumuse kiht väga õhuke
või puudub üldse. Loomulikult leidus üksikuid kohti, kus see oli paksem, kuid
need olid pindalaliselt marginaalsed. Samuti andis tehtud töö võimaluse juba
üksikasjalikumalt näha ette veel täiendavaid töid. Viimased seostuvad veel
täiendavate üksikpuude raies, et avada rannajoont.
Foto: Liigiekspedid tõdesid, et looduslike rannikuprotsesside tagajärjel tekkinud madalaveelised ajutised veekogud on kõrele väga sobilikud, eriti peale seda kui nende lõunapoolselt nõlvalt eemaldati suuremad puud
Looduskaitselisest küljest hinnati tööd igati õnnestunuks ja
loodetavasti suudame seda kommunikeerida ka avalikkusel. Huvitav saab olema
jälgida, kuidas Harilaiul puhata harjunud inimesed senisest oluliselt avaramasse
maastikupilti suhtuvad ja kui häirivaks nad selle taustal raiealal kännustikku
peavad. Hooaeg algab juunis-eks siis kuuleb!
Tehtud töö taustal kujunes huvitavaks diskussioon uute
planeeritavate tegevuste osas. Nimelt on nii RMK kui liigieksperdid suuresti
arvamusel, et töödega tuleks jätkata, et avada rannikumaastikku istutatud
männikultuuri alt veel täiendavalt nii Harilaiu kaela lagedast lääne suunas kui
parklast põhjas olevatel luidetel. Mõlemas piirkonnas on sarnaselt praegustele
raiealadele rajatud 30-40 aastat tagasi lausaline männikultuur, mis on
lootusetu nii metsanduslikus kui looduskaitselises mõttes. Tegevuse eesmärk on taastada
avatud rannikumaastikule omaste liikide elupaiku ja avatud rannikumaastiku
maastikutüübina. Variante on sisuliselt kaks:
1)
Raadata kogu mets ja võib-olla juurida kännud;
2)
Raadata osal ala metsa ja ülejäänud alal
suurendada rajatud kultuuri looduslikkust. Viimane seisneb eelkõige kultuuri
olulises harvendamises ja suuremate avatud liivaga alade tekitamises puistusse.
Lisategevusena sooviksid liigieksperdid näha, et metsa
varjus turvastunud madalad luidetevahelised nõod võiks taastada koorides
mineraalpinnase peale tekkinud turba ja sambla kihi. Kui viimase tegevusega
mineraalpinnast ei teisaldata (ei muudeta looduslikku reljeefi), siis ausalt
öelda tundub ka see suht adekvaatse plaanina.
Foto: Eksperdid uurimas üht madalt luidetevahelist nõgu, mis on puistu varjus turvastunud ning mille võiks puhastada peale ümbritseva puistu raadamist.
Selge on aga see, et mõlemad tegevused eeldavad
Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja nõusolekut ja tegevuste planeerimist Vilsandi
rahvuspargi kaitsekorralduskava raames. Hetkel vastavaid töid pole Vilsandi RP
kaitsekorralduskavas ette nähtud. Seega on pall täna Keskkonnaameti väravas, et
otsustada, kas ülejäänud Harilaid jääb elustikuvaeseks männi puhtpuistuks või
kujuneb sinna regioonis unikaalne avatud rannikumaastiku
kompleks.
Piiranguvööndi osas võiksime RMK poolt ise muidugi teostada
kultuuri harvendamise teatud looduskaitseliste nüanssidega (vt eespool). Muu
kasu kõrval aitaks see vähendada mõnevõrra piirkonna tuleohtu, kuna praegune tihe kultuur on ilmselgelt äärmiselt tuleohtlik.
