Hiiest hingedeajal
Jägala Pärnamäe hiie leiab Harjumaalt
Jägala lähistelt Piibe maantee veerest.
Sügisvärvides pilkupüüdev põlispuudesalu mõjub
ühtaegu kutsuvalt ja aukartustäratavalt ning hingedeajal hiide sisenedes
tekitab kõhedustki.
Arheoloogiliste meetoditega on hiisi vähe
uuritud ja tulemused on kesised. Nii on hiite täpset vanust väga keeruline
määrata. Pärnamäe hiie taastanud maausuliste
hinnangul on hiis aga 6500 aastat vana ja seal kasvavad pea 700-aastased põlised
tammed ning pärnad. Esimese Eesti Vabariigi ajal raiuti küll suur osa hiiest
maha. Võta sa kinni, aga vana ja väärikas on säilinud põlispuude salu kindlasti. Hiies kasvab
väga imposantseid längusoksalisi ja kokkukasvanud tüvedega taevasse kõrguvaid
puuhiiglasi.
Hävinud on ka varem hiies asunud allikas,
aga ohvrikivi seisab õnneks omal kohal ning seda katavad ohvriannid, mis
kirjavad ka kiviäärset pihlakat. Pärnamäe hiis on väga aktiivses kasutuses ja
kuulu järgi populaarne tänapäevaste üleminekuriituste – nagu näiteks pulmad –
tähistamise koht.
Hiie mõiste tähistab looduslikku pühapaika
kõige laiemas mõttes, olgu tegu siis ohvripuu, -allika, -kivi või mõne muu
tähendusliku looduspaigaga. Sõna “hiis” on kasutusel üksnes
põhjapoolsemas Eestis, aga see ei tähenda, et Lõuna-Eestis looduslikud
sakraalmuistised puuduks. Kasutusel on lihtsalt teised toponüümid ja pühapaikade
olemus kultuuritraditsioonilistest erinevustest lähtuvalt teisenenud, näiteks
lautsipuud, ristipuud jne.
