Hirvekaamera lõpetas ja kolib peagi mägralinnakusse
Kaamera vahendusel hirvede jälgimise 12. hooaeg Saaremaal on kenasti kevadesse jõudnud ning taaskord läbi saanud. Seekord jätsime söödaplatsil lühidalt kestnud sarvenäituse ära, sest sarvi leiti vähe. Neemel õnnestus koguda platsilt ja selle ümbrusest vaid kuus hirvesarve, kahel eelneval kevadel leiti neid aga kaks korda rohkem. Ei, hirvi pole Saaremaal vähemaks jäänud ja söödaplatsile jagus kundesid küllaga, erinevaid hirveisendeid käis siin hooaja jooksul ligi kuuskümmend, aga näib, et hirvede huvilisi ja eriti hirvesarvede otsijaid on juurde tulnud.
Sarvede heitmise aeg algab tavapäraselt veebruari keskpaigast, seekord nägin kaamera ees esimest korda nudipäist hirvepulli 21. veebruaril. Leitud sarvedest uhkeimad neljateistharulised ehted jättis hirvepull platsile 27. veebruaril. Väikseim ja viimane kuuest leitud sarvest kukkus teise pulli abiga platsile 2. aprillil. Sel oli vaid kolm haru. Kõige võimsamate “kroonidega” loomadel hakkavadki sarved peast pudenema kõige varem, kuid piiksarvedega noored pullid võivad heita oma sarvehakatisi hiljemalt veel maikuu esimeses pooles.
Vanadele hirvepullidele, kes vabanesid kasutuks saanud võitlusvahenditest varakult, on juba uued mitme haruga villased sarved kasvanud, mis võivad ööpäeva jooksul paari sentimeetri võrra oma suuruses lisa saada. Suurte sarvede kasvamiseks kulub rohkem aega.
Hirvekaamera erinevatest hooaegadest oleme ikka noppinud uusi tõeterakesi nende toredate loomade käitumisest, ka see hooaeg pakkus midagi uut ja ennekuulmatut. Selleks oli kindlasti hirvede tekitatud heli, mida nad tegid kohtumisel huntidega (vaata YouTube`st “Hundid ja hirved koos hirveplatsil”). Proovisin seda heli matkida, tundus, et kahte kuiva lauajupikest üksteise vastu toksides tekkis üsna sarnane tulemus. Aga kuidas hirved seda täpselt teevad? Mõistatus kuubis! Järgmine üllatus selle heli tekitamisega oli see, et pärast huntidega kohtumist hakkasid hirvepullid sama veidrat häält kasutama tihti ka omavaheliste suhete klaarimisel, eriti siis, kui nad raevukalt isekeskis sõrahoope jagasid. Kas uus väljendusviis ka omavahelises kommunikatsioonis?
Lõppenud hooaja jooksul sattus hirveplatsile ka teisi ümbruskonna metsloomi, neist sagedamini võis näha rebast. Silmata võis halljänest, mäkra, vilksatas metsnugis, hiiri ja muidugi neljal korral näitasid end hundid. Ei meenu küll, et oleks kordagi metssigu näinud. Siia metsatukka on pärast paariaastast vaheaega tagasi jõudnud kodukakud, kes varemalt aeg-ajalt kaamera ette sattusid.
Hirvedele toimekat kevadet ja kaunist suve ja kõigile hirvekaamera fännidele muidugi ka.
PS! Esimesel võimalusel kolime hirvekaamera Karujärve kanti mägralinnakusse. Kui mäkradel on läinud seal hästi, siis võime ühtäkki vanade kõrval mägrapoegade müramist näha.
