Hirvekaamerast on nähtud kokku seitset liiki imetajaid

Blogi
02.04.2014
merike.bezrodnaja

Hirvekaamera on meile liikuvat pilti Saaremaa metsast edastanud terve kuu. Selle aja jooksul on kaamera ees end näidanud viivuks või pikemalt juba seitse liiki imetajaid. us testartiklisse

Kuidas me seda teame? Loomad liiguvad ju peaasjalikult hilisõhtul, öösel ja varahommikul, siis kui meie maal harilikult magatakse. Siin on meile abiks looduskaamera salvestused ja üle ilma Looduskalendri foorumisse saadetud postitused, mis annavad hea ülevaate kaamera ees toimunust.

Ootuspäraselt on söödaplatsi kõige sagedasemad külastajad punahirved (Cervus elaphus). Esimene hirv, kes platsi avastas, oli medalivääriliste sarvedega suur hirvepull. Algul oli loom väga häbelik ja põgenes isegi söödaplatsile ootamatult jooksnud kährikute eest. Mida päev edasi, seda julgemaks ta muutus kuni lõpuks näitas end ka päevavalguses. Hirvelehm saabus mõne päeva pärast, kaheksaharuliste sarvedega kaks noort “pulgajukut” jõudsid siia alles kahe nädala möödudes. Viimati liitus seltskonnaga paari päeva eest ka viies hirv. Teada on, et siin lähistel liigub kaheksateistpealine hirvekari. Kuna nad küll kaamera ette jõuavad? Seniks vaadake 19. märtsil looduskalendri kasutaja Lucy poolt salvestatud klippi: 


Peale hirvede on sõralistest kaamera ette jäänud paaril korral kaks metssiga (Sus scrofa), kaks põtra (Alces alces) ja üks metskits (Capreolus capreolus). Põdrad jalutasid taamalt mööda ilma, et oleks söögile tähelepanu pööranud. Metskits võttis paar suutäit ja läinud ta oli.

Kaks kärntõvest puutumata kährikut (Nyctereutes procyonoides) on söödaplatsi sagedased külalised. Käivad vist rohkem seltskonna pärast ja niisama uudistamas, pulmatrallitamas. Üks neist tõstis jalga silopalli peale.


Mitmel korral on siin ka mäger (Meles meles) askeldanud ja silo seest midagi otsinud ning risti-põiki kaamera eest läbi jooksnud. Mägra urud ei saa olla siit kaugel.

Rebane (Vulpes vulpes) jalutas ühel korral aeglasel sammul ja sirgjooneliselt üle kaameravälja ilma, et söödaplats talle vähimatki huvi oleks pakkunud. Ja miks pidigi, rebane suur porgandi ja silo sõber ei ole.

Hoidke ise ka hirvekaameral pilk peal!

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

VKG väljus RMK puidulepingust, teistele biotehase arendajatele avaneb uus võimalus

Puidu biokeemilise väärindamise  tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel.
02.06.2026
Uudis

RMK asustas veekogudesse sadu tuhandeid kalu

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi. 
01.06.2026