Hirveplatsil kihab elu: näeb nii sarveklõbinaid kui ka ärevamaid hetki

Blogi
19.12.2025
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Elu hirveplatsil käib täiel rinnal, uusi loomi on tublisti juurde tulnud, nii et kaamera vaateväljas võib üheaegselt näha lausa 15–16 hirve. Tundub, et ega neid rohkem ehk ühte kaadrisse korraga mahugi. Kindlasti aga ootab samal ajal söödaplatsi ümber pimedas metsas veel hirvi oma võimalust porgandite ja silorullini jõuda.

Lisaks hirvedele lisavad vürtsi ka aegajalt kaamera vaatevälja jäävad haruldased külalised.

Hirvepull kaamerasse vaatamas.

Pean eelkõige silmas hunti, kes näitas end 14. detsembri hommikul veidi enne kolmveerand seitset ja tekitas ootuspäraselt hirvedes ärevust ja hirmu. Jaanuarikuistest kahe hundi kohtumistest hirvedega saime esmakordselt teada, et loomadel on suhtlemisel varuks peale jooksuajal kuuldavatest möirgamistest veel üks hääl või heli, mis minu arvates väljendabki ärevust, hirmu ja raevu. Seda häält saate kuulata üsna video alguses, kui hunt ilmub hirveplatsi serva ning teinekord hoopis teises olukorras, kui üks pull laseb lühidalt kuuldavale samasuguse heli vahetult enne, kui ta raevukalt teist pulli rünnates näitab vastasele kätte oma koha sellel hierahilisel redelil.

Hunt hirveplatsil.

Videost näeme ka mitmeid sõbralikke sarveklõbistamisi, loomad lähevad sarvipidi kokku ja trügivad rahulikult, see tundub olevat hirvepullide igapäevane suhtlemise ning ajaveetmise viis, kus puudub viha ja ei kostu kunagi ka seda veidrat heli. Hirvelehmade samaväärne tegevus paistab olevat tõusta tagajalgadele ja vastastikku esijalgadega teise nina ees vehkida.

Raevukas stseen hirvekaamera ees.

Tavaline hirveplatsi külaline viimasel ajal on olnud rebane. Võimalik, et see on sama “porgandirebane”, kes eelmiselgi hooajal käis söödakasti all porgandeid nosimas ja vahest ka kastis porgandikuhja otsas. Vahel käib ta siin päeva jooksul paar-kolm korda. Veidi üllatav on, et kährikuid ja mäkrasid pole sellel hooajal kordagi külla tulnud, aga pole ka imestada, kui huntidel on siinkandis omad rajad, mida nad viimasel ajal tihedamalt tallavad.

Rebane sööb porgandit.

Vaatame hirvekaamerat ja näeme, mis põnevat ees ootab.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026