Hõbekogred

Blogi
30.09.2021
Maria Plink

Keila jõe suudme lähistel paikneva kalakaamera ees ujus muljetavaldavalt suur hõbekogreparv, kellega oli liitunud väike seltskond ahvenaid.

Siin jõeosas hõbekogred (Carassius gibelio) püsivalt ei ela, see kalaparv tuli jõkke uudistama Lohusalu lahest, kus sarnaselt paljude meie merelahtedega on hõbekokrede arvukus pidevalt tõusnud.

 
Hõbekoger (Carassius gibelio)

Viimasel aastakümnel ongi hõbekokrede arvukus eelkõige rannikumeres tohutult tõusnud nii, et osades merelahtedes on see karplane muutunud juba domineerivaks kalaliigiks ning paratamatult mõjutanud kohalikku elustikku.

Eesti ei jää hõbekogre loodusliku levila piiridesse, kuid tänaseks on meie akvatooriumis saanud ühest edukamalt kohanenud kalaliigist invasiivne võõrliik. Hõbekogre algne kodu asub hoopiski Ida-Aasias.

 
Hõbekoger

Ametlikult toodi Eestisse hõbekoger 1948. aastal, kui neid lasti lahti Tallinna ümbruse tiikidesse ning järgneval aastal Maardu ja Kahala järvedesse, hiljem asustati stiihilises vormis paljudesse teistesse looduslikesse veekogudesse.

Hõbekoger on soojalembene kala ja talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi ning elab üle ka pikemaajalised veekogude ummuksisse jäämised. Talve tulekul kaevuvad hõbekogred, nagu kogredki, põhjamutta ning vajuvad seal talveunne. 

 
Lepamaim (Phoxinus phoxinus)
 
Viidikas (Alburnus alburnus)
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK otsib Loona mõisale rentnikku

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib Loona mõisale uue rentniku leidmiseks läbi enampakkumise riigimaa oksjonikeskkonnas. Pakkumusi oodatakse hiljemalt 3. märtsil kell 12. Enampakkumise täpsemad tingimused leiab RMK kodulehelt.
19.02.2025
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025