Tänavune talv on olnud väga soe ja vesine, metsamehele tähendab see toimetamist väga keerulistes oludes. Külmaks ajaks planeeritud metsatööd pehme pinnasega metsades on tulnud kolida kuivematesse ja kõrgematesse paikadesse, mida tavaliselt lõigatakse märtsikuus. Ent kõrgemateski kohtades on metsaalune pehme ning ilma jälgi jätmata töid teha ei õnnestu.
„Tänavune talv on ikka väga halb olnud,“ tõdeb RMK Edela regiooni praaker Mark Kostõgov, kes korraldab raietöid Lääne- ja Harjumaal. „Suured lumesajud vahelduvad vihmaga ja see on veetaset igal pool tublisti tõstnud. Lankide pinnased on pehmeks jäänud ning kõiki talvele planeeritud lanke ära teha ei õnnestu.“
Marki sõnul on tulnud raieplaane palju ringi teha. Lisaks tuleb vajadusel kiiresti reageerida ja mujale kolida, kui mõnes paigas olukord nii tümaks muutub, et töid jätkata ei saagi. Raietöid täiesti seisma ja kuivemaid ilmaolusid ootama jätta siiski ei saa – RMK on ju ettevõtetele kindlas koguses puitu lubanud ning ostja arvestab oma töid planeerides sellega. „Püüame lubatud materjali ikkagi ära raiuda ja tarnijateni toimetada,“ kinnitab Mark.
Langid planeeritakse teede lähedusse
Metsatööde jalajälje vähendamiseks planeeritakse märjal ajal raietööd, kui võimalik, teedele lähemale, et ei peaks sügavalt metsa seest puitu kokku vedama. Selleks, et RMK metsadele ligi pääseks, on riigimetsadesse ehitatud ka korralik, tugev teedevõrk – ühelt poolt tõesti selleks, et pääseks metsa maha võtma ja välja vedama, aga teiselt poolt ka selleks, et hiljem saaks langile ligi ka uue metsa istutajad ja need, kes uut metsapõlve mitmeid kordi hooldamas käivad.
Kõiki raietöid päris teede serva muidugi ümber mängida ei ole võimalik, seega tuleb paratamatult puit ka kaugemalt metsast kätte saada. „Kokkuvedu käib enamasti mööda kvartalisihte,“ selgitab Mark. Sihid on peamiselt rajatud piki maaparanduskraave, muldkeha peale ja paiknevad valdavalt kõrgemal kui mets ning seetõttu ka kannavad paremini. Neid mööda tohivad metsamasinad sõita ja kui peakski tekkima sügavad roopad, silutakse need kevadel pinnase tahenedes ekskavaatoriga ära. Mingil määral tasanduvad need ilmaolude kuivemaks muutudes iseenesest ning iga kord pole siluda tarviski. Sügiseks on teele tavaliselt kasvanud peale juba ka õrn rohukiht ning poole aasta tagustest poristest jälgedest enam märke pole. Igaks juhuks tasuks niisugusel teel sõitmisest samal aastal aga hoiduda, sest ta ei pruugi veel kindlalt kanda. Aja edenedes aga muutub tee uuesti tugevamaks.
Oksapadi teede tugevdamiseks rataste alla
Langil sõites tihendatakse märjal ajal masinate liikumistee eelnevalt okstega. Esmalt laotab metsalangetustraktor ehk harvester omale oksapadja teele ette maha, sama teed sõidab hiljem ka kokkuveotraktor ehk forvarder. Kuna kokkuveotraktor peab sama teed edasi-tagasi liikuma mitu korda, ei pruugi talle ette tehtud oksapadi pidada ja forvarderioperaator lisab vajadusel oma sõiduteele omakorda oksi juurde.
„Pehmel ajal on masinatel kindlasti all ka topeltroomikud,“ märgib Mark. Roomikud vähendavad masina survet pinnasele, samuti parandavad haakuvust pinnasega ja hõlbustavad sõitmist. Ilma roomikuteta masinad pehme pinnasega langile sõita ei tohigi – nii on RMK töövõtjatega kokku leppinud. See nõue on ka masinameeste enda huvides – vastasel juhul võivad nad langil lihtsalt pinnasest läbi vajuda ja kinni jääda.
Kui olukord aga tõesti peaks minema nii hulluks, et ei aita, nagu öeldakse ussi- ega püssirohi ehk abi pole okste laotamisest ega lintidest, peatatakse tööd, kuni maapind tahedamaks muutub. Mark tõdeb, et talvisel ajal ei ole ka muret, et lõigatud metsamaterjal külmal ajal metsa seisma jäädes rikneb. Hiljemalt 1. juuniks tuleb seaduse järgi materjal metsast välja tuua. Ühtlasi tõdeb Mark, et võib juhtuda sedagi, et ka mais tuleb säärast sadu, et materjali pole võimalik kokku vedada. Siis tuleb kalkuleerida, kas ikka tasub praegu materjali tooma minna või tuleb veel oodata ja riskida, et materjal küll rikneb (nt ei saa enam palki lõigata, vaid sobib üksnes kütteks), aga pinnas on säästetud. Marki sõnul tugevdatakse ka kokkuveoteid langilt kogutud okstega, vahel sügavamaid auke ka madalakvaliteedilise puiduga, aga kui tee ei kanna, siis tuleb veoga oodata. Pole ju ka mõtet kogu materjali tee tugevdamiseks tampida, sest lõpuks polegi enam midagi välja tuua. „Nii et aeg-ajalt on kokkuvedu võtnud aega ka jaanipäevani,“ nendib Mark.
Taliteed ilma pakaseta teha ei saa
Üks võimalus pinnase hoidmiseks on rajada talitee, aga seda saab teha üksnes siis, kui mõnda aega püsivalt külma peab. Marki sõnul tehakse taliteid läbi hästi pehmete metsaosade, pinnast kinni sõtkudes.
„Oleme oma praktikas teinud ka nii, et hästi pehme sihi peale pannakse esmalt lumi ja selle peale kraavidest sete, selle peale või ka alla toob kokkuvedaja ka veel oksi ning seejärel on vaja veel pakast ja pidevat sõtkumist, et asi kandma jääks,“ kirjeldab Mark. Praeguste ilmaoludega ei ole taliteid aga paraku ehitada võimalik.
„Me püüame jälgede jätmist kindlasti vältida, aga see ei tähenda, et neid ei teki – kui ka suvel traktor jõuab langile ja kaks päeva tuleb paduvihma, annab pinnas tahestahtmata kuskil järgi. Me kindlasti püüame planeerida nii, et jälgi maha ei jääks, aga sada protsenti seda kindlasti lubada ei saa. Kui 40-tonnine masin ikka mitu korda edasi-tagasi sõidab, siis paratamatult jälg jääb.“