Jäljed lumes
Peale
tihedat lumesadu ja enne suurt sula võtsin nõuks minna metsa, et vaadata üle
mõned tuttavad mägralinnakud. Jälgi ja loomi nägin mitmeid.
Esimeses mägralinnas oli
rahulik ja vaikne, polnud ühtegi looma jälge ja enamik uruavasid olid peitunud
lume alla. Vaid paar härmas servadega urgu olid lumest pooleldi vabad. Need
hingamisavad reedavad, et urud pole tühjad ja keegi siin all hingab.
Teine mägralinnak asus
esimesest sajakonna meetri kaugusel. Ime küll, aga ühe uru ees olid näha mägra
tegutsemise jäljed. Need pidid olema väga värsked, sest kogu eelmise päeva
sadas tihedalt lund. Mäger oli uruesise lume tihedaks tammunud ja võib ette
kujutada, kuidas ta istudes käppadega kasukast parasiite kratsis ja selili
kõhtu sügas. Loom oli lumevao teinud ka mõne meetri kaugusel kasvava sarapuu põõsani
ja surunud koonuga lumme paar auku ning siis urgu tagasi läinud. Uru juurde
pandud rajakaamerast selgub, et peale 25. jaanuari pole loom urust nina välja
pistnud.
Mäger 25.
jaanuaril
Kolmanda mägralinnani
jõudmiseks oli vaja sõita mitmeid kilomeetreid väikestel sahkamata metsateedel.
Ühe sellise teekese servas magas kuuse all sipelgapesas kult, kes auto mürina
peale püsti kargas ja minema lidus.
Kuldi pesa
sipelgapesas
Kraavi
kaldal põllu servas oli kobras käinud pajuoksi varumas ja jätnud lumme oma laia
saba lohistamise jälje.
Kopra sabajälg.
Mägra urgudeni oli sõita jäänud
veel paar-kolm kilomeetrit, kui oli näha, et jupike teed on tihedalt jälgi täis
tipitud ja teeservas kasvavate mändide tüvesid on kraabitud. Ilvese jäljed!
Jahindusspetsialist Jaan Mitt arvas jälgi uurides, et siin võis olla ema kahe
pojaga. Rongad paljastasid tõe, miks ilvesed siin pikalt toimetasid ja nii palju
jälgi jätsid. Läksin suunas, kus hetk tagasi ronkasid silmasin ja polnudki vaja
lumes kaua sumbata, kui suurte kasside toidulaud juba paistis. Teadagi,
metskits on ilveste lemmiktoit.
Ilvese
toidulaud
Viimane mägralinn asus
tihedas ja risuses metsas. Tundus üsna lootusetu ettevõtmisena sellisest kohast
üldse midagi leida ja küllap olekski see nii olnud, kui poleks märganud ilvese
jälgi. Läksime jälgede järgi ja leidsime ilvese lamamise koha.
Ilves
lebanud
Ehk oli see ka
varitsemise ja kuulamise koht, sest lamamispaik asuski urgude vahetus läheduses
või isegi nende peal. Ilves oli pistnud pea mitmesse urgu ja ühte neist
proovinud ka tulutult sisse pressida. Jäljed lumes viitasid, et mägra vaenlane
seekord saagini ei jõudnud.
Ilvese
jäljed uru ees
