Jänesekapsa 17 tundi
Looduslikult kasvab Eestis vaid üks jänesekapsa liik (Oxalis acetosella) – ristikulehti
meenutavate lehtedega varjuliste metsade taim, keda vahest suhugi pistame.
Maailma umbes 800 jänesekapsa liiki
kasvavad peamiselt lõunapoolkeral.
Mida siis jänesekapsad tegid õhtul kella kuuest kuni järgmise päeva kella
üheteiskümneni? Intervallvõtetest kokku pandud videos näeme, et “kapsavaibal”
lehed aina liiguvad. Jänesekapsa taim muudab lehtede asendit kui muutuvad
valgusolud, temperatuur ja niiskusesisaldus õhus.
Varaõhtul olid kuivas ja päikesevalguses
leherootsu otsas oleva liitlehe osad longus vähendamaks lehekestest liigset vee
aurumist. Õhtul päikese käest varju jäänud taimede lehed tõusid üsna kiiresti
horisontaalasedisse, et paari tunni möödudes ja videviku saabudes lehed taas
longu lasta. Päikesetõusu aegu sirutati oma lehed jälle laiali ja kokku kui
päike lagipähe paistis. Jänesekapsas on kõige rõõmsam siis kui ta lehed on
laiali sirutanud.
Sellest kevadisest putukate poolt
tolmeldavast õiest on saanud nüüd kupar. Jänesekapsal on ka suvised
isetolmlevad õied, mis kunagi ei avane ning tihti varjunud metsakõdusse.
