Jõeforell liputab saba

Blogi
04.11.2016
Maria Plink

Lõhedel, meri- ja jõeforellidel on käsil kibekiire kudemise aeg. Jõeforellide kudemist saame jälgida reaalajas juba kolmandat aastat RMK Põlula kalakasvanduse territooriumil olevast ojast, mis on lisajõgede kaudu ühenduses Kunda jõega.

Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ja kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole aga kunagi merega ühenduses olnud, on kalad juba aastasadade vältel inimese poolt asustatud.

Eelmise aastaga võrreldes on kohendatud koelmul näha rohkem erinevaid forelliisendeid ja arvukamalt esineb ka kopsakamaid kalu. Paistab, et siinses vees kulgeb kudemine kenasti, emaskalad ehitavad külili saba liputades pesa. Vettki on seekord ojas piisavalt.

Pesa rüüstajad ja maitsva kalaliha himustajad pole sel sügisel koelmule veel oma jalga tõstnud. Eks kaamerat jälgides näe, kuidas nüüd nende röövlitega läheb, karta võib, et keegi neist kohale jõuab – muidugi põnev kah.

Möödunud aastasel kudeajal tuli suure ja varem teadmata üllatusena, et sinikael-pardid võivad olla pesarüüstajad ja forellimarja õgijad. Pimeduse saabudes võis näha, kuidas sinikaelte seltskond jalgadega pesakohal talludes ajas marja kruusa seest välja ja sõi hõljuvaid marjateri. Kes võis seni arvata, et sinikaelad sellised kurikaelad võivad olla?

Kui satute kuulma üsna monotoonse veevulina taustal üksikuid lühikesi piiksatusi siis kujutage ette, et siin samas oja kaldal on põõsa mõõtu lepad, kus käib istumas jäälind. Alles ta siin jälle piiksus.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026