Jõesilmude kudemisaeg

Blogi
29.05.2017
Maria Plink

Kui toomingad õitsevad siis jõesilmud koevad, seda on tähele pandud juba vanadest hallidest aegadest ja säärane seos paistab kehtivat ka sellel isemoodi kevadel.

Jõgedesse hakkasid jõesilmud (Lampetra fluviatilis) siirduma juba möödunud aasta sügisel. Kudemisrändel ongi kaks kõrgaega: üks sügisel ja teine kevadel vahetult enne kudemist.

Viimase minuti siirdujad on veel teel kudemiseks sobivatesse madala vee ja kiire vooluga jõelõikudele, teised heidavad juba marja-niiska. Kudemine kestab umbes kuu aega ja peale seda sõõrsuudest jõesilmud surevad. 

Liiva ja kruusaga kaetud pesalohus kooruvad paari nädala pärast peale marja heitmist vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks. Jõesilmuhakatised kaevuvad põhjasetetesse ja elavad seal umbes viis aastat enne, kui laskuvad merre parasiidile omaselt toituma ning peale paari aastat meres kosumist naasevad jõkke kudema. Jõesilmu elutsükkel kestab seitse aastat.

Videojupile olen salvestanud juba mõne aasta jõe põhjapinnases arenenud liivasonglased.

Ojasilmude kudemist pildistas Gustav Lauringson Käru jõe ülemjooksul 22.mail.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK lammutab kalade liikumist takistanud Kotka paisu 

Eesti riik ja Kotka paisuga seotud kinnistu hoonestusõigust omav ettevõte AS Generaator jõudsid kokkuleppele lõpetada aastatepikkused kohtuvaidlused. RMK alustab Lahemaa rahvuspargis Valgejõel asuva Kotka paisu lammutustööde ettevalmistustega. Tööde tulemusel kaob Valgejõe kõige olulisem kalade rändetõke.
07.11.2025
Uudis

RMK-s küpseb mõte rajada puulatvade rada

RMK külastuskorraldusosakond vaeb ideed rajada puulatvade rada. See võimaldab külastajatel tutvuda loodusväärtustega uudsel keskkonnahoidlikul viisil, liikuda puude võrade tasandil, pakkudes ainulaadset vaadet metsale ja ümbritsevale loodusele maastikule jälgi jätmata.
07.11.2025