Kahest kadakast
Kõige kadakasemad maad on teadagi Saare- ja
Hiiumaa.
Kontrastiks
saarte kadastikele on Viljandimaa maastikel kadakas üsna vähe levinud puuliik.
Ometi kasvas siin Eestimaa üks jämedaim
kadakas. 1998. aasta andmetel oligi Kõo vallas Paaksima küla lähedal kasvanud
Jõesaare kadakas Eesti jämedaim oma liigikaaslaste seas. Puu ümbermõõt oli viimati
1,2 m kõrguselt mõõdetuna 223 cm ja kõrgust 9 m. Paari aasta eest veel haljas
puu on alles hiljuti ära kuivanud ja pooleks murdunud. Praegu kasvab teadaolevalt
jämedaim kadakas Raplamaal Metskülas. Lokuta kadaka tüve jämeduseks on mõõdetud
206 cm ja kõrguseks 10 m.
Kõige kõrgem teadaolev kadakas Eestimaal
kasvas Tartumaal Ahunapalu kalmistul. Paari aasta eest hävis temagi, kui maikuu
tormituules kõrval kasvanud väga võimsa kase tüvi puule peale kukus ja ta murdis.
Kolmesaja aasta vanune puu oli siis 13,5 m kõrgune. Nüüd kannab kõrgeima kadaka
tiitlit Võrumaal Lasva vallas kasvav Kärstna kadakas, kelle kõrguseks on
mõõdetud samuti 13,5 m.
Kuigi meil kasvavate kadakate keskmiseks
elueaks märgitakse kuni 150 aastat siis Eesti üht vanimat ja praeguseks
kuivanud Viljandimaa Taressaare kadaka vanuseks on hinnatud umbes 600 aastat. Nii
on läinud.
Jõesaare hiljuti kuivanud kadakas 9. augustil.
Ahunapalu kadakast on tänaseks vähe järgi.
