Sülluste must mänd
Käina-Kõrgessare
maantee ääres kasvab lõunamaist päritolu üksik must mänd, kelle päriskodu asub
Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Kõige paremini talub meie karmi kliimat musta
männi viiest alamliigist austria must mänd (Pinus
nigra austriaca). See alamliik siin tee veeres kasvabki. Hea tervise juures
puu on kenasti üle elanud kõik XX sajandi krõbedamad talved ja sirgunud ligi 20
m kõrguseks vägevaks puuks. Pikaealine, kuni 600 aastaseks elav puuliik võiks
siin samas vabalt veel 400 aastat kasvada, enne kui päris vanaks jääb. Ei teagi
kuidas see ainuke must mänd siia sai. Võib olla oli mõisate metsaülema Ahrensi
käsi mängus. Eesti kõige suurem musta männi salu asub Muhumaal Pädastes.
Ärge pidage
paljuks korraks peatada auto ja astuda paar sammu vaatamaks võõramaa puu tüve
ja tema pikki okkaid.
Reigi
pastoraadi punane pöök
Kuulsa Reigi kiriku lähedal pastoraadi aias
kasvab üks tähelepanuväärne puu. Just praegu on ta kõige pilkupüüdvam ja ilusam
oma punaste noorte lehtede ning õitega. Selle hariliku pöögi punase vormi (Fagus sylvatica f. purpurea) istutas
siia 111 aastat tagasi Reigi pastor R.G. von Hirschhausen oma poja Theodori
sünni puhul.
Silma järgi otsustades võib olla võimsa
elujõus puu ümbermõõduks üle kahe ja poole meetri.
Meile lähimad hariliku pöögi looduslikud
kasvukohad on Leedus. Lätis on pöök naturaliseerunud ja annab looduslikku
uuehdust. Ka meie Reigi pöögi alt leiab väikseid pöögipoegi, kuid mitte igal
aastal. Kui Reigi pöök poetab puu alla oma viljad siis kubiseb öösiti
pastoraadi aed metssigadest, kes pähklid nahka panevad ja puu aluse ümber
künnavad. Siiski Kärdla linna väga paljudes aedades kasvab punane pöök ja
arvata võib, et neist enamiku ema elab Reigis.
Oleks tore kui keegi mõõdaks 1,3 m kõrgusel
puu ümbermõõdu ja annaks sellest teada.