Kalakaamera Võrtsjärves

Võrtsjärve põhjakalda vette paigaldasime kalakaamera, lootes näha haugide tegevust nende kudeajal. Kaamera paikneb kõrgveest üleujutatud kaldaalal umbes 40 cm sügavusel tarnamätaste ja kulu vahel, kohas kus on igati sobivad tingimused purikatele kudemiseks. Et haug valib marja-niisa heitmiseks just kaamerast paistvad tarnamättad on ehk palju soovida, kuid võimatu see ka ei ole.

Havid on juba end näidanud ja paar isendit uurinud kaamerat lähemalt, üks isegi tonksas kordi ninamikuga kaamerakesta klaasi pihta.
Võrtsjärves ja ka Peipsi järves on hauge kutsutud kudemisaja järgi “jäähaug”, “päris haug”, “varsakabjahaug”, “toomingahaug” , “konnahaug”. “Konnahaug” olla Võrtsjärve kalameeste sõnutsi hiliseim kudeja, kes lõpetab siis kui konnad koevad. Haugi kudemisaeg langeb enamikes siseveekogudes tavapäraselt aprillikuusse või mai esimesse poolde. Ühtedel andmetel on haugide kudemiseks vajalik lävitemperatuur 8-10°C, teised pakuvad poole vähem.


Igatahes konnade kontsert juba käib ja kogub hoogu, on kuulda rohukonnade ja harilike kärnkonnade hääli.


Üleujutatud luhal on seni harva kaamera ees end eksponeerinud haugidele lisaks veel viidikad, kes rõõmustavad oma pideva kohalolekuga. Kalaliikide mitmekesisust on täiendanud siiani ahven ja mõned särjed. Näis, kas tuleb kalaliikidele lisa – ehk tuleb.
Selgrootutest on silmatud mitmeid liike ujureid, aerjalalisi ja puruvanasid. Helipilt toob konnade häältele lisaks kajakate, tiirude, haigrute, metsalindude jt hääli-laulu. Hommikuti on kuulda hüübi ulmelist heli.


Kalakaamerat suure Võrtsjärve ühes sopis hoiame seni, kuni on kaamera ees veel vett ja nähtavust, sest kõrgvesi ei kesta kaua ja pidevalt soojenev vesi teeb järvevee varem või hiljem lootusetult sogaseks.