Kangelaskull Allat kimbutab öine ahistaja
Allal ja Ruudil on pesitsus seni kulgenud küllalt hästi, kui seda ei varjutaks Allat öösiti järjepidevalt tülitamas käiv kodukakk.
Alla on munenud pesasse viis muna, mis on ka kanakullide jaoks suurim kurn ja bioloogiliste võimete piir, sest tavapäraselt on täiskurnas kuni neli muna. Kuue kevade jooksul, mil Ruudi ja Alla on RMK Tartu taimlas pesitsenud, on Alla veel ühel kevadel (2024. aastal) munenud viis muna. Neist kõigist koorusid välja tibud ja sirgusid ka täiskasvanuks.
Sellel pesitsushooajal sai viie munaga täiskurn valmis 12 päevaga ning kui kõik laabub, siis on 9-10. maiks selgunud, kas ka kõikidest munadest tibud on koorunud.
Aga küsimus on – kas pesitsus ikka laabub, sest Alla ja Ruudi viljakat pesitsusidülli ohustab öine kodukakust kutsumata külaline, kes järjepidevalt ründab pimedas öös pesal hauduvat Allat. Jõulised füüsilised küünistega rünnakud on Alla isegi pesas külili paisanud ja rebinud nahalt udusulgi.
Pimedas abitu
Kodukaku rünnakud kullipesale algasid 10. aprilli hilisõhtul. Mõnel ööl on kakk Allat ründamas käinud isegi viiel-kuuel korral. 19. Ja 20. aprilli ööl sai Alla rünnakutest puhkust, kuid 21. aprillil kiskus kodukakk jälle tüli kahel korral üles ja seda ühe minuti jooksul.
Kakk ründab alati ööpimeduses, see on tema parim aeg aktiivselt tegutseda. Kanakullide parim aeg tegutseda on päevavalges ning pimedas öös on nad peaaegu sama abitud ja haavatavad, nagu kodukakk päikselisel päeval. Ruudi konutab pimedas kuskil pesa lähedal puuvõras ega ole võimeline kaasale tehtavaid öiseid rünnakuid tõrjuma. Kakk teab, et Ruudist talle ohtu pole.
Kes keda?
Miks aga kodukakk üldse ründab temast suuremat ja tugevamat kanakulli, kellele võiks ta ise saagiks olla? Muidugi ei ründa kodukakk selleks, et kanakull nahka pista, pigem on tal lootus, et ehk ohtlik naaber murdub, hülgab pesa ja läheb oma teed. Kakuke on oma pere pärast mures, aga kindel on, et Alla ja Ruudi ei põgene kuhugi, siin on nende kodu juba kuuendat aastat. Kodukakk asus ise elama kanakullide kodupiirkonda ja leppigu sellega, kuniks teda ühel päikeselisel päeval, mil ta oksal tukub, saagiks ei napsata.
Sellist kakuterrorit pole kunagi varem siin kaamera ees nähtud ning julgen öelda, et kodukaku rünnakud pesas hauduvale kanakullile ongi looduses väga erandlik nähtus. Siiski on tähelepanelik kanakullikaamera jälgija teada andnud, et märkas ka möödunud aastal pesitsusajal kakku ühel ööl Allat paaril korral ründamas.
Näib siiski, et kaku rünnakud kullipesale jäävad harvemaks ning varem või hiljem loobub ta energiakulukast viljatust tegevusest. Vaatame, mis teadmist selles osas järgnevad päevad siis toovad…
