Kärstna ahvileivapuu
Hiljuti käisin Viljandimaal Kärstnas, otse Kärstna mõisa ees oleval ovaalsel haljasalal püüdis pilku vana ja väärikas tamm, kes üllatavalt polegi üksikobjektina looduskaitse all.
Mõisa härrastemaja poolt vaadates näeb puu välja nagu vana ja väärikas tamm ikka, kui mitte arvestada, et selle puu tüve ümbermõõt suureneb kõrguse kasvades kuni okste harunemiseni.
Vastaspoolelt mõisa suunas vaadates tuli puu välimuses kohe seos ahvileivapuuga ehk baobabiga, tundus täitsa hoomatavalt sarnane.
Puudel mõõdetakse ümbermõõt võimaluse korral kokkuleppeliselt 1,3 m kõrguselt. Selle tamme rinnasümbermõõt oli 20. juulil 2020 5,15m. Botaanik Alar Läänelaid modelleeris samal ajal 23 cm pikkuse puursüdamiku 80 aastarõnga abil tamme vanuse, see on nüüd 216 aastat vana tamm.
Suure kindlustundega võib arvata, et selle tamme tõru läks idanema 1806. aastal ja järgmisel 1807. aastal istutati see tammetitt juba kesksele kohale mõisa ette mõisniku kindralleitnant
Heinrich Reinhold von Aurepi mälestuseks tema hukkumis aastal. Kindralleitnant langes Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni linna all.
Morąg (Saksa Mohrungen) on linn Poolas, mis oli kuni 1945. aastani Ida-Preisimaa koosseisus. Mõisnik hukkus, kui linna lähistel toimus 25. jaanuaril 1807 Vene ja Prantsuse vägede
vahel Mohrungeni lahing.
Selline killuke siis ühest küljest ahvileivapuud meenutavast Kärstna mõisapargi tamme loost.
