Karulauk – 16 ha lausaliselt!
Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal Poka lahe ja Laidevahe lahe
vahelisel alal on RMK poolt rendile antud puiskarjamaa, mis vajaks
taastamisraiet, aga ..
Käisin vaatlemas RMK poolt rendile antud puiskarjamaad, kuhu
on kavandatud poolloodusliku koosluse taastamistöö. Puu- ja põõsarinde hõrendamist oleks vaja, et
tagada rohukasvule vajalikud valgustingimused.
Käesoleva aasta kevadel selgus aga, et varjulise ja niiske
lehtpuumetsa aluse ala on vallutanud karulauk, kolmanda kategooria kaitsealune
liik. Karulaugule puistu harvendamine aga ei sobi.
Nii suurt karulaugu kasvuala ma varem kohanud ei ole. Tegin
GPS-ga ringi peale ja sain lausalise kasvukoha pindalaks 16 ha, lisaks hektari jagu väiksemaid alasid!
Suurem osa alast on karulauguga
kaetud lausaliselt. Kohalikele pole see karulaugu kasvukoht muidugi uudiseks
ja kindlasti on ümbruskonnas väiksemaid teadaolevaid leiukohti veelgi.
Siin on kaitseala valitsejal mõtlemise ja otsustamise koht –
kas säilitada salumets ja soodsad tingimused ala vallutanud karulaugule või eelistada
puiskarjamaa taastamist.
Ala sai rendile
andmiseks ettevalmistatud 2016-nda aasta veebruaris. Hiljuti oli see maaüksus antud RMK haldusessse. Tegemist oli aastakümneid
hooldamata poolloodusliku kooslusega. Lehtpuupuistu oli tihenenud ja muutunud
väga varjuliseks, rohukamar oli kadunud.
Veebruaris ei olnud võimalik puude all taimestikku täheldada. Ka keskkonnaregistris polnud mingeid
kaitsealuseid liike registreeritud. Seega läks ala rendile ja RMK võttis puiskarjamaa
taastamiskohustuse.
Nüüd on tekkinud olukorra ja eesmärgi ülevaatamise koht!
Ka suurele käopõllele (III kat) paistab kogu see ala hästi sobivat.
Nii, et teatud juhtudel on maid hinnata parem taimede vegetatsiooniperioodil.
Loe lisaks
Arktiliste lindude kevadränne on Matsalu lahe ääres Haeskas hoo sisse saanud ja praegu peatub siin tuhandeid rändajaid. Linnusagina sees on tähelepanu köitnud aga kaks põtra, keda on mitmeid kordi märgatud hommikuti lahevees kõndimas Haeskarahule ehk Suurrahule ning õhtuti sealt tagasi.
Rail Balticu rajamine mõjutab oluliselt metsise elupaiku, mistõttu luuakse Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse liigile sobivad elutingimused.