Keila-Joa park üllatab

Blogi
30.10.2019
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Keila-Joa on ilmselt kõigile pealinlastele juba lapsepõlvest tuttav väljasõidupaik. Looduslikult imekaunis linnalähedane juga koos merre suubuva jõega on puhkajate meeli köitnud juba sajandeid. Teadaolevalt on joal veski olnud juba 1555.aastast, tänane taastatud hüdroelektrijaama hoone Keila-Joa mõisa 1831-33 ehitatud vesiveski, mis jahvatas vilja. Mõisaaegne vesiveski ehitati elektritootmiseks ümber juba Eesti vabariigi ajal 1928.aastaks, 1936.aastal lisandus kanalisüsteem, mis taastati 2005.aastal koos ülejäänud hüdroelektrijaama kompleksiga.

Õnneks ei ole Keila-Joa areng 21.sajandil piirdunud üksnes paisu ja sellega kaasnevate rajatiste ennistamisega, vaid nõukogude sõjaväe risustatud ja laastatud räämas ning võsastunud pargist ning mõisa härrastemajast on saanud taaskord pärl, mis see oli ka 19.sajandil, kui Keila-Joa ja kõrval asuva Meremõisa valdused läksid Beckendorffide kätte, kes rajasid siia ulatusliku pargi ja võluva häärberi.

Keila-Joa härrastemaja

2013.aastal rekonstrueeriti pargi treppe ja jätkuvalt populaarseid rippsildu. Romantiliselt sillad lausa ägasid aastate jooksul sinna kogunenud tabalukkude all, millega valdavalt slaavi päritolu pruutpaarid oma igavest armastust kinnitasid, nii et silla tervishoiu nimel tuli need eemaldada.

Valgustatud sild pimedas
Valgustatud trepid pimedas

Kaks aastat hiljem püstitati lukustamise tarbeks silla kõrvale Mati Karmini südamekujuline skulptuur ja võresein, mis on täidetud nende tabadega, millele omanikud peale vastavat üleskutset järgi ei tulnud. Ilmselt kõigi paaride arm nii igavene polnudki …

Mati Karmini südamepujuline skulptuur ja võresein

Mõisasüda lagastati 1917. a veebruaripöörde tulemusena, Eesti vabariigi ajal riigistatud peahoone seisis tühjalt kuni 1940.aastani, mil selle hõivas punaarmee. 1993.aastal Eesti vabariigile tagastatud mõisa käsi käis kehvasti veel paarikümne aasta jooksul kuni leidis lõpuks hea peremehe, kes selle täies ilus taastanud on.

Sügisesed puud

Kui varem polnud pikkadel pilkastel sügis- ja talveõhtutel parki palju asja, siis nüüd süttivad õhtuti kindlatel aegadel koske valgustavad värvilised tuled, mis pakuvad rohkelt silmailu ka kõige kehvema suusailmaga.

Valgustatud Keila-Joa juga pimedas
Keila-Joa juga pimedas

Keila jõgi on sel sügisel erakordselt veerohke ja vetemöll vaatemänguline ning tasub kindlasti tulla kaema, kuidas loodus ajalugu teeb.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Riigimetsas algab kuni kolm kuud kestev pesitsusrahu 

Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast juuli keskpaigani raietööd, et mitte häirida linde tundlikul pesitsusperioodil. Sel ajal on riigimetsa kasvatamise töös fookus istutamisel. 
14.04.2026
Uudis

AINULAADNE EESTIS: RMK ehitas Lepaaugu lõkkekohta esimese ühisgrilliala

Riigimetsa Majandamise Keskus on valmis saanud Nõval asuva Lepaaugu lõkkekoha  rekonstrueerimistööd.
10.04.2026