Kevadised õitsejad

Blogi
20.05.2015
merike.bezrodnaja

Vaatamata üsna heitlikele ilmadele on kevad jõudsalt edenenud. Esimesed
kevadised õitsejadki juba lõpetanud, kuigi arktiline jahendus nende õiteilu
oluliselt pikendas. 

Uutest õitsejatest on lisandunud nii teada-tuntud taimi kui ka neid, kelle nimi
alati meenuda ei pruugi.

Harilik jänesekapsas

Harilik jänesekapsas – taim keda iga lapski tunneb. 

Osaliselt võlgneb jänesekapsas oma tuntuse sellele, et ta süüa sünnib, sest
on ju (eriti kevadised) toidutaimed olnud kõrges hinnas vitamiinipuuduse
leevendajad ja ühekülgse ninaesise rikastajad. Teisalt on seda hämara
metsaaluse ilmestajat raske teiste taimedega sassi ajada ja ilus kodumaine nimi
jääb hästi meelde.

Jänesekapsa liike on palju aga looduslikult leidub Eestis neid vaid üks ja
tervet hulka võib kohata aedades või lillepotis. Kuigi jänesekapsa puhul on
terve hooaja õitseva taimega, siis tema silmapaistvaid valkjaid õisi kohtab
üksnes kevadel ja suve esimeses pooles ning ülejäänud ajast õitseb taim
maapinna lähedal silmatorkamatute umbsigiste õitega, mis ei avane ega
putuktolmle. 

Harilik kassikäpp

Kassikäpp kuulub oma imeilusate pisikeste õitega vast vähetuntumate
kevadiste õitsejate hulka, keda võib kohata lahjal ja kuival pinnasel. Eduka
vegetatiivse paljunejana vallutab kassikäpp tema jaoks soodsas kasvukohas suuri
alasid. Sellises koloonias võime näha erivärviliste õitega taimi – kassikäpp on
kahekojaline, mis tähendab seda, et ühel taimel on ainult emasõitest koosnev
õisik ja teisel mõlemasooline õisik ning neid on võimalik õite värvi järgi
eristada (mõlemasoolised õied on valged ja emasõied roosakad-punakad). 

Harilik võilill

Harilik võilill on nö katusliik, mis koondab enda alla üle saja erineva
võililleliigi – kuna paljudel liikidel on pea võimatu vahet teha ja vajadus nii
täpseks määramiseks puudub, siis kasutataksegi hariliku võilille üldistavat
nimetust. 

Õnneks on hakatud ka Eestis võilille rehabiliteerima ja tema tülika
aiaumbrohu staatus on hakanud asenduma väärt toidu- ja ravimtaime omaga.

Kevadised noored võilillelehed on mitmelpool maailmas kevadine delikatess,
mida hoolsalt aias kultiveeritakse ja röstitud võilillejuurtest valmistatud
tõmmis aga meilgi läbi aegade tuntud kohviasendaja. Õienuttidest valmistatakse
veini. 

Võilille laialdase leviku ja kurikuulsuse pant on edukas paljunemine –
nimelt paljuneb võilill nii oma hästilevivate langevarjur-seemnete kui ka
võimsa juure juppidega, nii et lahti tast naljalt ei saa. Aga miks peakski?

Harilik nurmenukk

Nurmenukk on kindlasti Eesti üks tuntumaid tee- ja ravimtaimi. Tihti
tarbitakse tema kuivatatud õitest tehtud tõmmist ka lihtsalt talvise soojendava
janujoogina. 

Ta on täpselt nii ilus ja hea nagu tundub – lisaks meeliülendavale
kevadisele õiteilule ja peenele aroomile kasutatakse taime noori lehti C-vitamiinirikka
salatina, kuivatatud õisi teena ja mesilased hea korjetaimena. Lisaks kõigile
muule on ta nõus ka aias kasvama ja oma iluga rõõmustama. 

Rakvere raibe

Rakvere raibe on inetu nime ja põneva minevikuga taim, kelle ametlikku nime
– harilik tõlkjas – tihtipeale meenutada ei suudeta. 

Rakvere raibe on Eestis hästikohanenud tulnukas Aasia stepiavarustest, kust
ta 18. sajandil Krimmi sõja ajal hobuste jõusööda koostises Eestisse Rakvere
lähistele jõudis (ja mitte ainult Eestisse, vaid mujalegi Euroopasse). Tegu on meil
laialt levinud võõrliigiga, kelles peitub oht kohalikele kooslustele, kes ei
suuda jõulise metslasega konkureerida.  

Kui taim just teepervel või prahipaigas ei kasva, siis võib selle nahka
pista (süüa kõlbavad ainult noored puitumata taimed) – kevadine sinepise
maiguga vitamiinilaks on garanteeritud. 

Varsakabi

Erinevalt paljudest teistest siin käsitletud kevadistest kollastest
õitsejatest on varsakabi mürgine ja seega tasub ta jätta sinna kust ta, jalad
vees, kasvamas leiti. 

Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi, mis meenutavad varsa kapja.
Tema silmatorkavatel kollastel õitel puuduvad aga kroonlehed ning säravad
läikivkollased õielehed on tupplehed.

Külmamailane

Külmamailane on üks neist tihti kahe silma vahele jäävatest kevadõitest,
kelle taevasinised õied ometi nii ilmekad on. Ehk jääb selle üsna pisikese
lille õiesina tähelepanuta tema proosaliste kasvukohtade tõttu murus või
põllus. 

Meelespea

Külmamailasest märksa tuntum sinine (aga mitte alati) kevadlill on paljude
romantiliste nimedega meelespea, kelle ametlik nimetus põld-lõosilm kindlasti
kõige tuntum neist pole. 

Koduaedades on laialdaselt levinud põld-lõosilma suuremaõieline sugulane
aed-lõosilm ja selle roosa- ning valgeõielised aretised. 

Harilik vaher 

Vaher on kahtlemata veetlev puu igal aasta-ajal, kuid vahtra kevadine
lõhnav ja mesilastest tulvil õiteilu on konkurentsitu – vahtrate õitsemise
kõrgajal on varased õitsejad, nagu nt linnahaljastuses levinud jaapani kirsid,
juba lõpetanud, ja teine tuntud kevadine õitsev puu hobukastan veel ei
õitse. 

Sarnaselt pärnale on ka vaher tänuväärne meetaim aga erinevalt pärnast, ja
sarnaselt kasele, on vaher ka varakevadine mahlapuu.  

Harilik toomingas

Toomingate õitsemine on Eesti traditsioonis olnud märgilise tähendusega ja
selle põhjal tehtud ilmaennustuste järgi sätitud nt põllutöidki. 

Toomingas on tõeline kevadekuulutaja olles esimene lehtija ja mõnevõrra
hiljem levitades oma uimastava lõhnaga vaikselt läheneva suve aimdust. 

Las lõhnavad toomingaoksad jäävad õue – tuppa tuua neid ei maksa, sest
toomingaõites peituvad keemilised ühendid mõjuvad mürgiselt ja panevad pea
valutama. 

Küll aga tasub sügisel proovida omapärase maitsega toomingamarju, neid on kasutatud
põhjalas vanasti palju. 

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025