Kivid oma looga – Ausammaste kivi Järvamaal ja Breti kivid Läänemaal

Tihti jäävad tõeliselt põnevad rahnud-kivid huvilisel avastamata just sellepärast, et nendeni jõudmiseks peab läbi võsa turnima või nõgestes sumpama.

Esimene neist – Ausammaste kivi Järvamaal – asub küll suure tee ääres keset põldu künnisaarel, ent on hästi tähistatud ja vaadeldav, teisena kõne alla tulevad Breti kivid aga kohalike elanike poolt – au ja kiitus neile – kenasti hooldatud.

Ausammaste kivi

Eesti eri nurkades asuvaid kivimürakaid ühendab Oma Lugu, kohaliku kogukonnaga tihedalt seotud ja inimsaatustega põimunud.

Ausammaste kivil Järvamaal Kaalepi lähedal on ka märksa proosalisemad nimed Seidla Suurkivi ja Reimani Suurkivi, mis küll ei illustreeri pooltki nii hästi rahnu värvikat minevikku.

Nimelt on sellest lihapunasena kirjeldatud mikrokliin-graniitrahnust murtud tükke Järva-Madise Vabadussõja monumendi, Järva-Madise Tammsaare mälestusmärgi ja Kadrinas asuva Emakeeleausamba tarvis, mistõttu ongi suur kivi meeldejääva Ausammaste nime saanud.


Rahnu ühel küljel on vaadeldavad kivi lõhestamisjäljed – selgelt nähtavad on nii puuraugud kui ka rahnu kinni jäänud raudkiilud.

Allesjäänud rändrahnul on kõrgust 2,8.

Läänemaal Parila-kandis püüavad pilku Breti kividena tuntud kivisse tahutud sõnumiga rändkivid.

Omapärase eneseväljendusvormi taga on Albert Kallasmaa, keda küll rohkem Bretina teati.
Breti tunti kui veidrat ühesilmset lombakat veidrikku, kes vastamata armastuse südamevalu poepidaja Lehti vastu igaveseks ajaks kivisse talletas.

Breti pärandusena järeltulevatele põlvedele jäävad teda meenutama teadaolevalt üheksa rahnu ja kolm hauakivi, millesse raiutud read jäävad 1930ndate ja 1967.aasta, mil valmisid kaks viimast kivi, vahele.

Kuulsad kivid leiab Läänemaalt: Parilas suure tee ääres asuvat Kuke kivi ehtiv kukeke torkab kaugelt silma, Käplas tee ääres asuvad Uudismaa ja Süütuse kivi, Panga külas Ridala koolist üle tee on Ema kivi ning Puises teepervel Armastuse kivi.