Kolga looduse õpperada asub Pärnumaal Kolga oja kaldaid palistavas vaheldusrikkas metsas. See on suurepäraseks vahelduseks muidu suisel ajal peaasjalikult rannal peesitamisega seonduva Pärnumaa avastamiseks.
Raja kaks haru pikkusega 1,5 ja 3,5 km annavad ülevaate elust
luitemännikus ja vaikse metsaoja kallastel. Kahjuks on rajal asuv väike
allikas kuiv, kuid palaval suvepäeval matkates saab end värskendada ja
hinge tõmmata lähedalasuvas piknikuvarustusega puhkekohas. Telkimiseks
peab küll liigtallamise tõttu teise koha leidma, näiteks sobib selleks
suurepäraselt ca 5 km kaugusel asuv RMK Matsiranna telkimisala.
Männitaelik
Matkajat abistavad avastusretkel rohked infopunktid, mis valgustavad erinevaid metsamajanduslikke aspekte.
Kõverad männid
Nii
saab näha koprakahjustust pirakal ojaäärsel remmelgal, väheldast
sarvesügamise puud, põdra- ja lumekahjustusi noorendikus, “piitsutatud”
ladvaga puud, lodu, põlendikuala, erosiooni jm.
Põlengu jäljed
Pikast sirgest
mastimännist oluliselt erinevat nägu ja tegu puid märkab ka kogenematu
silm, kuid siin saab täpsemalt teada, mis peitub tüvekõveruste, jändrike
okste ja pahkliku tüve taga ning näiteks ka seda, mis asi on tulioks.
Tulioksaga mänd
Vanal
ajal elutähtsat taelikut saame vaadata mõne meetri kõrgusel männitüvel.
Veel saja aasta eest löödi Maarjamaalgi tulerauaga sädet, et tael
hõõguma hakkaks ja sedamoodi tuld saaks hoida.
Pahkadega mänd
Vast kõige
meeleolukamad rajatekstid võimaldavad pilguheitu pärimuskultuuri ja nii
saab näiteks vastuse küsimusele, kuidas on seotud pikselöögiga puu ja
hambavalu.
Lahemaa restoranide nädalal 14.–23. märtsini pakuvad kohalikud restoranid hooajalistest maitsetest inspireeritud erimenüüsid. Sagadi mõisa restoran serveerib metsakeskusele kohaselt toitu, mille valmistamisel on kasutatud erinevaid metsaande.
Eesti naistel on alati olnud tugevad, kõlavad ja kaunid nimed. Homse naistepäeva puhul toome välja neliteist paika üle Eestimaa, mis meie vägevatele naistele mõeldes on oma nimed saanud.