Kolm häälekat aprillikuist solisti

Blogi
20.04.2021
Maria Plink

Mulluses jutustuses kevadlindude kontserdist kasutasime vana harjumust mööda tavapärast meetodit kirjeldada lindude hääli võrdluste ja häälikuühendite abil, mis imiteerivad laulu.

 

Aga pole üldse lihtne kirjeldada laulu või meloodiat sõnadega, sest võib juhtuda nii nagu anekdoodis: „No räägivad siin kõik: „Caruso! Caruso!“, aga mina kuulasin – polnud midagi erilist.“
„Te kuulasite Carusot!?“
„Ei. Rabinovitš laulis mulle telefonis ette.““

Loomulikult, endistel aegadel, kui maailm ei tundnud veel internetti ega televisiooni, ei kasutatud magnetofone ega (võimatu ette kujutada!) olnud leiutatud isegi raadiot, saigi paljusid asju selgitada üksnes suulise või kirjaliku kõnega.

Meil on aga tohutu hulk tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad edasi anda igasugust informatsiooni, vaadata iga konserti oma kodus. Aga kui head ja täiuslikud ka poleks televiisorid, nutitelefonid ja arvutid, inimesed püüavad millegipärast siiski pääseda päris kontserdile.

Ja ka praegu on näiteks metsaartistide esituste eripära kõige parem kuulata mitte salvestusena, olgugi see tehtud kas või kõige täiuslikuma tehnikaga, vaid elusast peast ehk, nagu nüüd öeldakse, online.

Praegu ongi kõige sobivam aeg nautida niisuguseid kontserte „reaalaja režiimis“. Ja selle jaoks pole tingimata tarvis kaugele minna ega püüda haarata kogu programmi kohe. Kuulake neil päevil kas või kolme kõige tuntumat aprillikuise metsa lauljat: need on laulurästas, punarind ja metsvint.

 
Laulurästas (Turdus philomelos).
Laulurästas (Turdus philomelos).

Kas olete kuulnud, kuidas laulavad rästad?

Tõenäoliselt teate musträstaid – nad on üsna head lauljad ja neid märkab isegi linnas läbi kogu aasta. Kevadel istuvad nad sageli kõige kõrgemates kohtades: telefonipostidel, majade katustel või kõrgetel puudel – ja kallavad oma lauluga üle kogu ümbruse. Tõsi, mõnikord aetakse neid kuldnokkadega segamini, kuid sellest pole suurt häda.

Seevastu rändlindudest laulurästad ei ole nii märgatavad ja neid ka kohtab harvemini. Kevadises metsas sunnib nende meisterlikum laul aga teid kindlasti peatuma. Laulurästad oskavad jäljendada teisi linde ja sageli on nende trillerid sarnased ööbikulauluga, laulus kasutatavate viisikatkete hulga poolest jääb ööbik isegi alla.

Erinevate rästaste laulud võivad märkimisväärselt erineda, kuid neid ei aja segamini mitte ühegi teise linnu „aariatega“.

Laulurästa emaslind on tegevuses pesa ehitamisega.
Laulurästa emaslind on tegevuses pesa ehitamisega.

Kuulda on punarinna häält

Neil päevil on eriti tähelepandav punarindade mitmehäälne laul. Tihedas sega- või lehtmetsas laulab sõna otseses mõttes iga viiekümne kuni saja meetri taga mõni punases vestis solist.

Teda ei ole lihtne märgata – punarinnad on väga ettevaatlikud ja pelglikud –, kuid imeline laul näitab kätte koha, kus suline artist esineb.

Punarind (Erithacus rubecula).
Punarind (Erithacus rubecula).

Metsas hakkavad punarinnad laulma ühtedena esimestest ja lõpetavad oma kontserdid praktiliselt viimastena. Nende laul on küll üsna vaikne ja sageli vaevukuuldav metsamühas või teiste lindude laulu taustal, kuid see ei sarnane ühegi teise sulelise artisti lauluga.

Selles lõigus esinevad kaks lauljat: ühe punarinna trillerile metsasügavusest vastab teine – nii õpivad linnud teineteist tundma ja teatavad oma maa-ala piire.

Metsvint (isaslind) (Fringilla coelebs).
Metsvint (isaslind) (Fringilla coelebs).

Kuni isaslind laulab oma kutsuvaid viise, tegeleb praktiline emaslind pesa ehitamisega – korjab pehmet sammalt, villa ja sulgi. Aega lendab kiiresti ja mugavat pesa on juba õige varsti tarvis – isaslinnu laul ei kõla asjata.

Metsvint (emaslind) (Fringilla coelebs).
Metsvint (emaslind) (Fringilla coelebs).

Aga meie väsimatu laulja jätkab oma kontserte suve lõpuni: metsvindi laul on tõeline muusikaline kaunistus kõigi metsade ja parkide jaoks.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025