Hirvekaamera lõpetas hooaja. Hirved olid jätnud Unole tänutäheks
toitmise eest siia samasse söödaplatsile kaks sarve
Eile paigaldasime Saaremaal veebikaamerajaama kobraste elupaika ja loodetavasti saame selle vahendusel nende tegemisi jälgida ning näha-kuulda teisigi veega rohkem või vähem seotud elukaid: olgu nad siis konnade, imetajate ehk siis lindude seast.
Esimene öö koprakaameraga andis lootust – enne
südaööd oli väga lähedalt kuulda puud näriva kopra heli, konnade krooksumist, sookurgi,
sinikael-parte ja kodukakku. 00.37 tiirutas kobras aga juba kaamera ees. Hommikul
ja päevalgi mulistasid vees kalad, seljad veest väljas. Küllap olid särjed.
Kuhilpesast paremal on umbes kolmesaja
ruutmeetri suurusel hõreda pillirooga kaetud alal kümnete kaupa kopraauke ja
vagusid, millest vaid üksikute juures oli värskeid tegutsemise jälgi, küllap
neid kasutatakse rohkem suveajal. Ühest kopraaugust lipsas hoopis mügri välja.
Paarisaja meetri kaugusel väiksema kraavi kaldas langetati kuu eest kask, kaugemal
metsatukas käidi hiljuti langetatud haaba järamas ja kevadisele lumele jälgi
jätmas…
Üks haabadest, mille võiks langetada paari-kolme tunniga, on juba kolm nädalat pooleli. Ei tea, mis aega see kobras ootab…