Kraavide sulgemine Järise lähistel siirdesoos

Blogi
21.10.2017
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Järise soo ja Pelissoo vahele jäävas väikeses siirdesoos suleti kuivenduskraavid ja harvendati puistut.

Saaremaal Järise soo ja Pelissoo vahele jääb üks väiksem, vaid 29 ha suurune siirdesoo. Nõukogude ajal kaevati sohu kuivenduskraavid. Arvatavasti ikka metsakasvatuslikul eesmärgil, vastavalt tolleaegsele teadmisele (või teadmatusele) loodusest ja majandusest. Uhket palgimetsa sohu ei kasvanud, kuid puude kasv ja arvukus siiski paranesid. Vanemate ja suuremate puude vahele oli tekkinud ohtralt madalaid ja kiduraid mände. Eks needki aitasid kuivendusele kaasa. Kaevatud kraavide kuivendaval mõjul hakkas puistu tihenema, mis omakorda lisas aina kasvavat kuivendavat efekti vee aurustumisega läbi võrade. 2017. aasta sügisel rajati kraavidele käsitsi kaheksa paisu ja üks suurem pais kopaga. Lisaks raiuti ligi 14 ha suurusel alal maha kuni 10 cm läbimõõduga nooremad puud. Raiutud materjal põletati koha peal. Ohutuse tagamiseks toimus põletamine metallist alustel. Raie tehti käsitsi, sõidukitega soos ei käidud.

Tööde ala

Helesinise katkendjoonega on märgitud siirdesoo (ELF soode inventuur). Punakaspruuni joonega alal tehti peenemate puude raie. Rohelisega on märgitud paisude asukohad. Põhjapoolseim pais rajati kopaga, ülejäänud käsitsi. Kirdes paistab Järise soo, lõunas on näha Pelissoo serva. Vee äravool vaadeldavast soost on põhjasuunaline, läbi teetruubi ja mööda kraavi Järise sohu.

Kraav soos
Kraavid ei olnud küll suured ega sügavad, kuid siiski toimisid kuivendavalt.
Männid soos

Ohtralt oli sohu kasvanud kidurat ja madalat mändi, mis omakorda aitas kaasa kuivendavale efektile. Puuvõrad aitavad tõhusalt kaasa vee aurustumisele. Metsakasvatuslikud unelmad siin ei realiseerunud.

materjali põletamine
See mis kraavi ei mahtunud, põletati metallist vannidel.
turbapais
Käsitsi rajatud turbapais kraavil.
Kolm jõhvikat
Rabataimed on täiesti esindatud – turbasamblad ja jõhvikad.
Jõhvikad
Mõne koha peal on jõhvikaid päris ohtralt.  Keskkonnaregistris on siin tegu madalsooga, mis on ekslik määratlus.
soo
Kena siirdesoo. Kiidame jälle töömehi! Töid tegi RMK tellimusel OÜ Saamela.

Kui kellelgi tekib küsimus, et miks selliseid töid tehakse, siis soovitan otsida Google’st teemasid soode taastamise kohta.

ELF on teinud toredaid õppefilme „Ah soo!“  https://soo.elfond.ee/filmid/

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK lammutab kalade liikumist takistanud Kotka paisu 

Eesti riik ja Kotka paisuga seotud kinnistu hoonestusõigust omav ettevõte AS Generaator jõudsid kokkuleppele lõpetada aastatepikkused kohtuvaidlused. RMK alustab Lahemaa rahvuspargis Valgejõel asuva Kotka paisu lammutustööde ettevalmistustega. Tööde tulemusel kaob Valgejõe kõige olulisem kalade rändetõke.
07.11.2025
Uudis

RMK-s küpseb mõte rajada puulatvade rada

RMK külastuskorraldusosakond vaeb ideed rajada puulatvade rada. See võimaldab külastajatel tutvuda loodusväärtustega uudsel keskkonnahoidlikul viisil, liikuda puude võrade tasandil, pakkudes ainulaadset vaadet metsale ja ümbritsevale loodusele maastikule jälgi jätmata.
07.11.2025