Kui talvest saab kevad – fotomeenutus talve viimasest päevast
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”
Täna hommikul algas astronoomiline kevad.
Toomingas
Kui ühiskondlikus plaanis on kevad tõesti teist nägu ja tegu, siis looduses liiguvad asjad vääramatu jõuga omasoodu vastu saabuvale kevadele.
Sinililled
Paiseleht
Seljataha jäänud talve viimane päev paistis kevadine. Päeva kõrghetk oli kindlasti selle kevade esimese valge-toonekure tervitamine Rõumas, siin-seal päikeselaikudes oma nina kulust välja pistnud sinililled, kuival kraavipervel võisilmana säravad paiselehed ja linnud-linnud-linnud – lugematul hulgal hanesid, kiivitajaid, põldlõokesi ja täitsa arvestataval hulgal majesteetlikke sookurgi.
Hallhaned
Rabahaned
Suur-laukhaned
Kiivitajad
Laululuiged
Hallhaigrud
Merikotkas
Naerukajakad ja sookurg
Valge toonekurg
Valgepõsk-lagled
Kui füüsiline tervis vähegi lubab, siis tehke vaimsele tervisele teene ja minge vaadake oma silmaga, sotsiaalset distantsi hoides, mõistagi, kuidas see kevad õieti välja näeb.
Künnivaresed
Nii palju naeru, linde lille’t hoi!
Ja päikest, meeletumalt päikest.
Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest:
mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh!
Henrik Visnapuu “Kolmas kiri”
Kasari jõe luht
Katkujuure õied
