Kuidas kaber Saaremaale sai

Blogi
03.11.2014
merike.bezrodnaja

Metskitsede
ajaarvamine Saaremaal algas 1936. aastal, kui Karjalasma metskonna aedikusse toodi
emas- ja isasloom.

Täpselt pole teada, millal
üks sokk ja kaks kitse aedikust välja pääsesid ja oma vaba elu elama hakkasid,
kuid on teada, et ligi kümme aastat hiljem oli neid sama metskonna maadel juba
paarikümne ringis. Nõnda jõudsid nad peale vabadusse pääsemist kõikjale üle Saaremaa.

Nüüd, pea 80 aastat
hiljem kütitakse saarel aastas umbes 550 kabrist ja neid võib hinnanguliselt
praegu seal elada 5000-6000.

Jah, metskitse väärikas
ja sajanditepikkune igipõline nimi on langenud unustuse hõlma – kaber, kabra,
kabrist.

Metskitsede rajad on
käinud kaamerapildist enamasti mööda. Olgugi et metskitsi on saarel hulgaliselt,
satuvad söödaplatsile üksikud.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026
Blogi

VIDEOD: Alla ja Ruudi tibud said rõngad jalga

Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.
08.06.2026