Kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist?
Kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist?
Blogi
30.04.2019
RMK
Selleks, et hoida
ühiskonna majanduslikku heaolu samal tasemel, peame järjest enam võtma
fossiilsete ressursside asemel kasutusele taastuvaid loodusvarasid nagu puit.
Kuidas mõjutavad raied metsa süsiniku sidumise võimet, seda uurisid Eesti
Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased kompleksuuringuga.
Tekst:
Kristi Parro, Veiko Uri Fotod: Veiko
Uri Artikkel
ilmus RMK ajakirjas „Metsamees“
Katsealadel hinnati süsinikuvaru mullas, juurtes, alustaimestikus ja puidus.
Miks on vaja metsa
majandada?
Tänapäeva ühiskond vajab toimimiseks suurtes kogustes nii
toorainet kui ka energiat ja praegune majanduslik heaolu ning areng põhinevad
enamikus fossiilsete ressursside intensiivsel kasutamisel. Samas, arvestades
nende ressursside piiratust ja kasutamise kahjulikku mõju keskkonnale ja
kliimale, pööratakse üha suuremat tähelepanu taastuvate loodusvarade kasutamisele
ning selles osas on metsal ja puidul tulevikuühiskonnas täita väga
vastutusrikas roll.
Juba praegu pakub puit nii plastile, terasele, betoonile kui
ka mitmesugustele naftasaadustele arvestatavat alternatiivi. See suurendab
metsanduse tähtsust, kuid ühtlasi toob endaga kaasa vajaduse majandada metsi
veelgi efektiivsemalt, aga samas jätkusuutlikult ning säästlikult. Suurema
surve metsade majandamisele põhjustab nõudlus puidu järele, nii kohalikul kui
ka globaalsel tasandil. Ja kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas,
siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades. Sageli seal, kus metsandus ja
puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui
elurikkust silmas pidades. Seega, vähendades raieid Euroopas, võib see viia
õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguse suurenemisele globaalselt: rohkem
kasutatakse naftapõhiseid tooteid ja vähem panustatakse jätkusuutikku
keskkonnahoidu.
Puit on laia kasutusvaldkonnaga taastuv vara ja siit kerkib
küsimus, et kuidas ja kas üldse peaksime suurenenud nõudluse tingimustes Eesti
metsi majandama, et nad edaspidigi seoksid süsinikku ja leevendaksid
kliimamuutusi, kuid kataks samal ajal meie suureneva vajaduse puidu järele?
Miks on vaja metsade
süsinikuringet uurida?
Euroopa metsade pindala on viimaste aastakümnete jooksul
palju kasvanud, samuti ka nende tagavara ja seda nii metsarikastes kui -vaestes
riikides. Nii on ka Eestis metsa tagavara – ja ühtlasi süsinikuvaru neis –
suuresti tänu metsamajandusele viimase 60 aasta jooksul pea neljakordistunud.
Eeskätt istutamine ja noore metsa hooldamine aitavad suurendada süsiniku
sidumist metsades ja on kliimamuutuste leevendamisel tänuväärne samm. Samas
tuleb arvestada, et boreaalsetes ja parasvöötme metsades seotakse süsinik
pikema aja jooksul kui troopilistes metsades, samas võib raie vabastada suurel
hulgal talletatud süsiniku lühikese aja jooksul.
Seega mõjutab metsade majandamine tuntavalt
süsinikusidumist, kuid teadmised kõikvõimalikest mõjudest, sealhulgas raiete
mõjust Eesti metsade süsinikuringele on veel üsna lünklikud. RMK on
keskkonnahoidlik metsade majandaja ja arvestab tööde plaanimisel ning nende
elluviimisel võimalike kaasnevate keskkonnamõjudega. Tänapäeval on metsanduse
mõju globaalsele süsinikuringele ja seeläbi võimalikele kliimamuutustele üks
põletavamaid küsimusi. Selleks, et selgitada raiete mõju süsinikuringele, viidi
RMK toetusel aastatel 2015-2018 läbi kompleksuuring. Saadud tulemuste põhjal on
võimalik anda metsakasvatajatele teadmisi metsa paremaks majandamiseks süsiniku
sidumise seisukohalt.
Uuring: harvendus- ja
lageraiete mõju süsinikuringele männi- ja kasepuistutes
2017. aasta SMI andmete järgi on Eestis metsamaad 53,6% ja
Eesti metsa tagavara 486 miljonit m3. Peamisteks puuliikideks majandusmetsas on
mänd (moodustab pindalast 29%, tagavara 142,6 miljonit m3 ) ja kask (pindalast
30,2%, tagavara 108,3 miljonit m3 ). Kuna männi ja kase enamusega puistud
moodustavad Eesti metsade pindalast ja tagavarast enam kui poole ning need on
ka majanduslikult väga tähtsad, tehti uuringud just nendes puistutes. Katsealad
rajati erivanuselistesse puistutesse ja erineva viljakusega aladele.
Männi- ja kasepuistutes hinnati pärast harvendus- ja
lageraieid süsinikuvaru mullas, juurtes, alustaimestikus, puidus, varises,
samuti mõõdeti gaasivahetust ökosüsteemi ja atmosfääri vahel ning hinnati
biomassi produktsioonis seotud süsinikuvoogu. Pikemalt saab uuringu
ülesehitusest lugeda ajakirja Metsamees 2016. aasta juuni-juuli numbrist.
Lageraie mõju
süsinikubilansile on lühiajaline
Süsinikubilansid vahetult lageraie järgselt ja erivanuselistes Eesti palumännikutes. Bilanss muutub positiivseks 7. aastal. Aegrea moodustamiseks on kasutatud ka teiste uuringute tulemusi.
Levinud on arvamus, et lageraie on süsiniku sidumise
seisukohast halb, sest pärast lageraiet eraldub suures koguses süsinikku ja ala
on süsinikuallikaks pika aja jooksul. Lõppenud uuringu tulemused näitavad aga
vastupidist: süsiniku kaod raiesmikel olid tagasihoidlikud ja lageraieala oli
süsinikuallikaks lühikest aega.
Muidugi on esimesel raiejärgsel aastal süsiniku sidumine
raiesmikul väike, sest näiteks palumetsa raiesmikul kasvavad peamiselt vaid
puhmad, samblad ja männitaimed on veel väga väikesed. 5–10aastastes noorendikes
moodustab puude iga-aastane juurdekasv aga juba arvestatava osa kogu
ökosüsteemi biomassist ning sellest tulenevalt suureneb sel ajal aastane
süsiniku sidumine ligikaudu kaks korda, mis muudab süsinikubilansi
positiivseks.
Seega võib edukalt männiga uuendatud lageraie raiesmik
muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust hoopis kiiremini, uuringu
tulemuste põhjal juba seitsme aasta vanuselt. Selleks vanuseks on uue
metsapõlve puud kasvanud piisavalt suureks, et süsiniku sidumine puudes ületaks
aastase mullahingamisest tekkiva väljundvoo.
Viljakama mullaga arukaasikutes oli esimestel lageraiejärgsetel
aastatel alustaimestiku kasv männialadest suurem, mis peegeldus esimestel
aastatel pea kolm korda suuremas süsiniku sidumises. See tasakaalustas
mullahingamist ja süsinikubilanss oli seetõttu ka esimestel raiejärgsetel
aastatel vaid kergelt miinuses. Kuigi süsiniku emissioon mullast edaspidi isegi
kasvas, oli bilanss sarnaselt männialadega alates seitsmendast aastast
positiivne.
Harvendusraied ei põhjustanud suuri muutusi arukaasikute ja
männikute süsiniku ega ka lämmastikuvoogudes ja varudes. Kuigi vahetult pärast
raiet langes süsiniku sidumine vähenenud puude biomassi tõttu, kuid samas ei
suurenenud märkimisväärselt ka süsiniku kaod läbi mullahingamise. Kokkuvõttes
selgus, et noortes arukaasikutes suurenes pärast harvendusraiet taimedele
omastatav lämmastikuvoog, mis võib kaasa aidata kaskede kasvu kiirenemisele.
Õppetunnid
Küsimus „Kust sa tead, et Eesti metsi majandades on need
endist viisi süsiniku sidujad ja kliima muutuste leevendajad?“ sai selle
kompleksuuringuga vastuse.
Saame praegu julgelt öelda, et Eestis laialt levinud
mustikamännikute ja jänesekapsakaasikute raiesmikud võivad muutuda süsinikku
siduvateks ökosüsteemideks lühikese aja jooksul, juba seitsme aasta vanuselt*.
Peamine soovitus metsakasvatajale, kes tahab metsavaru suurendada, on kiirelt
ja efektiivselt raiesmikku uuendada, sest süsinikku seob üksnes kasvav mets.
Mitu Eestis tehtud uuringut näitavad stabiilset
mullasüsiniku varu erivanuselistes puistutes, st puistu eluringi jooksul –
mulda jõudev ja sealt eralduv süsinikuvoog on enamasti tasakaalus. Kuna mullas
olev süsinik väga ei suurene, viib pidev süsinikuvaru suurenemine puude
biomassis selleni, et alates keskealistest puistutest paikneb suurem osa metsa
süsinikuvarust puudes. Raiudes vana puistu ja pannes kasvama uue metsapõlvkonna,
tagame metsades maksimaalse süsiniku sidumise. Siia juurde võib veel arvestada
nn asendusefekti: kui kasutame võimalikult palju puitu, jääb betooni, terase ja
plasti kasutamine selle võrra väiksemaks. Viimased on mitu korda suurema
„süsiniku jalajäljega“.
Tähtsal kohal on ka hooldusraied. Ühelt poolt saame
hooldatud puistutest kvaliteetsemat puitu, millest valmistatud tooted on
enamasti pikema elueaga ja võimaldavad seega süsinikku kauem „lukus“ hoida.
Samuti on hooldatud puistutest saadav kogu puiduproduktsioon metsa eluringi
jooksul suurem, sest võetakse kasutusele see puidu kogus, mis muidu jääks metsa
lagunema ning läheks süsinikuna tagasi atmosfääri.
*Eesti metsad on väga heterogeensed ja üldistuste tegemisel
tuleb arvestada puuliikide ja muldade iseärasustega.
RMK rakendusuuring
„Raiete mõju metsade süsinikuringele“ korraldati Eesti Maaülikooli ja Tartu
Ülikooli koostöös aastatel 2015–2018. Projektijuhiks oli Eesti Maaülikooli
professor Veiko Uri.
Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.