Kujundusraied Nõva looduskaitsealal

Blogi
23.01.2021
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Nõva looduskaitsealal Peraküla soo ja Rannaküla vahelisel alal algas 2020. a oktoobris raie kultuurpuistute looduslikumaks kujundamiseks. Töö toimub seitsmel lahustükil kogupindalaga 110 ha. Tihedates männikultuurides tehakse klassikaline harvendusraie kombineerituna häilraietega. Kaitseala sihtkaitsevööndis tehtava töö aluseks on „Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027“ ja Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri. Kujundusraiega suurendatakse tihedate männipuistute ruumilist varieeruvust ja luuakse eeldused suuremaks vanuseliseks mitmekesisuseks,
seejuures tõstetakse metsade puhkeväärtust ja vähendatakse olulisel määral tuleohtu.

 

 

Kujundusraiete alad Nõva looduskaitsealal Mustjärve ja Peraküla sihtkaitsevööndites. Nõva looduskaitseala asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas.

Peraküla–Rannaküla tee äärsed metsad on valdavalt
rannikuluidetele kujunenud nõmmemännikud. Inimene on neid viimase 100 ja enama aasta jooksult
pidevalt mõjutanud. Valdavat osa metsi on majandatud, säilitades esimese rinde
vanemaid puid. Samas on ka üle 100 hektari väga tihedaid noori ja keskealisi
männikultuure, mis on rajatud peale lageraiet või peale puistute hukkumist
tormis. Kaitsekorra tõttu ei ole neis kultuurides toimunud hooldusraiet, mida tavapäraselt
tehakse majandatavates puistutes. Peraküla männikultuurid on jäänud väga
tihedaks ning suurem osa puid on neis oma vanuse kohta väga peene tüvega. Oluline
osa on ka toitainevaesel pinnasel. Puude kiduraks jäämist on põhjustanud peamiselt
toidu- ja valguskonkurents. Tüved on peened ja suuremas ulatuses laasunud. Fotosünteesiks
vajalik roheline võraosa on suhteliselt väike. Käesoleva harvendamisega suurendatakse
alles jäävatele puudele toidubaasi ja võrad avatakse valgusele. Edaspidi saavad
puud kasvada toekamaks ja laiendada võrasid. Väga tähtis on asjaolu, et kordades
väheneb tuleoht. Kui senine peenetüveline ja tihe puistu peaks kuival ajal tuld
võtma, siis võib põleng hõlmata sadu hektareid (meenutada võib Vihterpalu
põlenguid). Kujundusraie järel peaksid puistud muutuma atraktiivsemateks puhkajatele ja metsasaaduste korjajatele ning mine tea – võimalik, et ka piirkonnas tegutsevatele metsistele.

 

Vasakpoolsel pildil on selgete majandamistunnustega vanem puistu, paremal on aga ülitihe männikultuur. Mõlemad on Peraküla-Rannaküla tee ääres.

Kujundusraiega suurendatakse tihedate männipuistute ruumilist
varieeruvust ja luuakse eeldused suuremaks vanuseliseks mitmekesisuseks. Peamiselt raiutakse välja peenemad ja allajäänud puud. Lisaks
harvendamisele raiutakse puistutesse häile. Kogu
tööalale jäetakse ka lamapuid. Looduslikult on väheses koguses surnud puid küll
tekkinud, kuid töö käigus suurendatakse lamapuude kogust. Tööd teostab RMK
hankel OÜ Lammutusabi.

2020. a jaanuaris toimus tööde tutvustamine ja arvamuste küsimine. Kohalikud tänasid, et RMK selgitusi andis ning vastuseisu kavandatavale tööle ei olnud.

2020. a oktoobris algas giljotiinitöö. Paigaldasime ka infotahvlid.

Aeg-ajalt tuleb käia koos töötegijatega objektil olukorda hindamas ja andmas juhiseid, et tulemus oleks see, mis soovitud. Iga asi tahab alguses mingit “häälestamist”, kuid n-ö pilt saadakse üsna kiiresti ette.

Samblasse peitunud vanad kännud on ohuks tehnikale. Maha tulnud lint saadi aga kiiresti tagasi.

Keti tagasipanek harvesterile toimub paari minutiga.

Mõned pildid 2021. a jaanuarist.

Märts 2021.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025