Ida-Virumaa metsades nähti esimesi kukeseeni.
Metsas, järve
või jõe ääres olen praktiliselt iga päev, kui see on võimalik. Eriti kevadel ja suve
alguses. Sel
ajal, mil loodus tormiliselt
õitseb, võtab kala kõige
intensiivsemalt ja muidugi ilmuvad ka esimesed söögiseened. Esikoht kuulub
vaieldamatult kukeseentele.
Ja
mida ka ei räägiks kukeseentest paadunud seenelised, vihjates, otsekui oleks
see seen nagu kurk, ilma erilise väärtuseta, mina
vastan neile, et kukeseen on suurepärane ja maitsev! Kurgi, eriti
soolakurgi vastu
pole mul samuti midagi.
Kukeseentest
olen ma teile juba rääkinud ega soovi end korrata. Täna
otsustasin heita pilgu
kümne aasta jagu „ajaloosügavikesse“ ja vaadata, millal
ma mingil aastal esimesi kukeseeni leidsin.
Niisiis,
alustagem:
Kas
teile ei tundu,
et siin on näha mingit seaduspära?
Tahan
siiski jahutada mõnede kannatamatute seeneliste kihku. Esimeste
kukeseenenööbikeste ilmumist võib vaadelda „luurajate“ saabumisena. Massiliselt
tulevad kukeseened välja alles paari nädala pärast või
isegi veel hiljem
– kõik sõltub ilmast ja seenejumalast…
Muide, mõnedes
riikides,
näiteks Valgevenes, võib selliste kukeseente eest, mille kübar on väiksem kui
1,5 cm, saada ka trahvi. Ma saan aru, raske on keelduda taldrikutäiest
kukeseentega praetud kartulist, see on ju nii maitsev! Kuid
nii palju, kui mina tean, Eestis selliseid keelde
pole.
Niisiis, otsige ja
nautige kukeseeni, kui selline võimalus avaneb!
Edu!
Foto:
Anatoli Tarassov