Kuulus harilik kuusk

Blogi
06.01.2020
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Aasta puu 2020 on harilik kuusk (Picea abies). Meie jaoks siin põhjalas nii harilik, et jätame sõna “harilik” lihtsalt nimetuse eest ära, ja nii harjumuspärane, et mitte öelda igav. Nii juhtub, et toome jõulukski tuppa midagi eksootilisemat, näiteks jumal-teab-kus-kasvatatud nulu.

Lumised kuused
Lumine kuusemets

Ometi on kuusk kõigis oma vormides meie looduses ja kultuuris nii silmatorkav.

Olles küll hinnanguliselt oma levikult Eestis puude seas mändide-kaskede järel kolmas, hoiab ametlikult Eesti kõrgeima puu tiitlit üks Ootsipalu oru hiiglaseks tituleeritud 48,6 meetri kõrgune kuusk. Eri hinnangutel on see puuhiiglane 130-160. aastane. Kuusk võib küll teatud tingimustes elada ka 500-aasta vanuseks, aga meil, kus kuuski kipuvad tihti kimbutama kõikvõimalikud tõved, mis puu enneaegselt kuivatavad, elab ta vast maksimaalselt 250-aastaseks.**

Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus
Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus

Perekonnanime Kuusk kannab eelmise aasta alguse seisuga 1809 inimest, mis teeb selle üheks Eesti enamesinevaks perekonnanimeks.

Tänase jõuluaja lõppu tähistava kolmekuningapäeva valguses ei saa ka mainimata jätta seda, et suure tõenäosusega on just Tallinn tänapäevase jõulukuuse traditsiooni sünnilinn. Või siis Riia. Sest ega kaugemalt vaadates tol ajal, 15.-16. sajandil seal ju suurt vahet ei olnudki. Üks mis kindel on see, et vähemalt kuuseokste tuppa toomise komme oli olemas juba enne seda nii linnas kui maal. See on kristlike kommete paganlike traditsioonidega kokku kasvamise kauge kaja, mis on täna meienigi kandunud.

Kuusk käbidega
Kuusk käbidega

Seega selle asemel, et oma otstarbe täitnud okaspuu lihtsalt ära visata, on igati kohane sellega rituaalselt hüvasti jätta ning ta elusa tule läbi, nii nagu seda vanastigi tehti, lõkkes saata sinna, kuhu iganes vanad kuused pärast surma lähevad.

Ja kes ikkagi veel täna oma puust ja pühadest loobuda ei taha, siis meenutame, et vana kalendri järgi tähistatakse pühi alles nüüd ja ka uue kalendri järgi venitati kallist jõuluaega kanutipäevani, mida tähistati, olenevalt ajast ja kohast, kas 7. jaanuaril või 13. jaanuaril (ehk täpselt nädala pärast).

Siia lisaks mõned kuuseteemalised pildid: 

Suure kivi otsas kasvanud Tädu kuuse jäänused 2017. aastal
Suure kivi otsas kasvanud Tädu kuuse jäänused 2017. aastal
Pikkade langevate okstega ussikuusk Lobis
Pikkade langevate okstega ussikuusk Lobis
Rannas kasvav “kuusemuru”
Lühterkuusk Kullamaal
Lühterkuusk Kullamaal
Kuusk "jalgadel"
Kuusk “jalgadel”
Jänesekapsas kasvamas kuuskede all
Jänesekapsakuusik
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Igaüks, kes toob riigimetsast jõulupuu, panustab laste loodusharidusse

Jõulueelsel ajal on RMK külastuskeskuste õued siginat-saginat täis – käimas on lasteaia ja algkoolilastele suunatud hariduslik eriprogramm „Jõulupuu lugu“. Sellesse, et spetsiaalne laste haridusprogramm teoks sai, andis eelmisel aastal panuse igaüks, kes riigimetsast jõulupuu tõi.
05.12.2025
Blogi

“Püsige väikestes kohtades!” ehk millist tagasisidet sai looduskaitsekonverents 

Oktoobri lõpus kogunes Saaremaale RMK konverentsile "Elupaikade taastamine ja kaitse" suur hulk looduskaitsevaldkonna inimesi. Tagasiside põhjal olid osalejad üldjoontes rahul nii korralduse kui sisuga, kuid tehti ka asjalikke tähelepanekuid, mis aitavad järgmisi sündmusi veelgi paremaks lihvida.
04.12.2025