Pakri poolsaar on tervikuna igati põnev kant nii oma looduse kui ajalooga. Siin paistab killuke loodust, mis asub Pakri poolsaare idakaldal Leetse küla rannas – pank, juga, laht…
Pangalt ja rannast avaneb avar vaade lahel toimetavatele lindudele, täna oli kaugemal näha ja kuulda sõtkaid, jääkosklaid, aule ja sinikael-parte. Minu kaamerasilma ette jäi küll üksnes tagumik püsti jäisest mereveest toitu otsiv kühmnokkluik aga suvisemates oludes võib siin alati näha kümneid kivil tiibu kuivatavaid kormorane.
Valli juga asub Kloogaranna-Paldiski maantee neljandalt kilomeetrilt Leetse külla suunduva tee 2. kilomeetril. Nime on juga saanud lähedalasuva Valli talu järgi.
Valli juga on kolmest, üksteisele mõnesajameetrise vahemaaga järgnevast Pakri poolsaare väikejoast (Valli, Põllküla, Kersalu) põhjapoolseim. Merest vähem kui poolesaja meetri kaugusele jääv juga asub kolmveerand kilomeetrit edela poolt algaval ojasängi õgvendaval kuivenduskraavil. Kesk-ordiviitsiumi lubjakivist joaastangu kõrgus 2,5 m. Põhiastangust nii üles- kui allavoolu on ojal veel mitmeid madalamaid (alla 0,5 m) astanguid.
Eesti tingimustes on talvine juga vaat et ägedam vaatamisväärsus kui suvine, sest külmunud vesi muudab ka kesisema veehulgaga väiksema kose majesteetlikumaks, suurejoonelisemaks ja salapärasemaks. Nii ehk on ka Valli joaga ja salapäraks see, et vesi vuliseb aga ümberringi ainult jää.
Praeguseks on Matsalu laht täielikult jäätunud ja veelinnud läinud kaugemale, sinna kus on veel vaba vett. Madalaveeline Matsalu laht jäätus külmade saabudes väga kiiresti, mõne päevaga. Kühmnokk-luiged püsisid veel kohal hetkeni, mil 31. detsembril jäätus viimnegi veesilm. Viimane kiivitaja lendas ära jõululaupäeval.
